Nõukogude väeosad Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
386. rida:
[[6. üksi õhukaitsearmee|6. üksiku õhukaitsearmee]] luureosakonna 1477. üksiku luurepataljoni allüksused Haapsalu lähedal ja Pärnu ümbruses ([[Reiu]], [[Võiste]], [[Nurme (Lääneranna)|Nurme]] külades).
 
== NSV Liidu ALMAVÜ ==
{{vaata|ALMAVÜ}}, ''[[ALMAVÜ ENSV Keskkomitee]]''
ALMAVÜ (vene k. DOSAAF), Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu peamine ülesanne oli kutsealuste ettevalmistamine kohustuslikuks sõjaväeteenistuseks [[Nõukogude Armee]]s, aga ka reservistide sõjalise kvalifikatsiooni säilitamine. NSV Liidu ALMAVÜ rahastamine oli sõjalise riigieelarve varjatud osa. Hiljem lisandus sõjalisele küljele organisatsiooni töös ka vabam tehnikaspordialade arendamine. Kuni organisatsiooni tegevuse lõpuni õpetati osa noori inimesi enne [[sõjavägi|sõjaväe]] kutseealiseks saamist ja [[ajateenistus]]se kutsumist ALMAVÜ kursustel poolkohustuslikus korras välja veoautojuhtideks, radistideks, tuukriteks, lenduriteks[[lendur]]iteks, koerajuhtideks jne.<ref>[http://stage.estonica.ee/et/ALMAV%C3%9C/ ALMAVÜ] veebientsüklopeedias Estonica (vaadatud 09.12.2016)</ref>
 
[[OSOAVIAHIM]] (Riigikaitse ning lennunduse ja keemia-alase töö abistamise ühing) oli üleliiduline sõjaväestatud massiorganisatsiooni organiseerimisbüroo alustas EestisEesti NSV-s tegevust [[15. november]] [[1940. aasta Eestis|1940]]. aastal. Struktuuri kuulusid linnanõukogud vabariikliku alluvusega linnades ja maakonnanõukogud, mille koosseisu kuulusid kohalikud bürood. [[1941. aasta Eestis|1941]]. aasta suvel organisatsiooni tegevus katkes, see taastati [[1945. aasta Eestis|1945]]. aastal [[1948. aasta Eestis|1948]]. aastal jätkas OSOAVIAHIM-i tegevust ALMAVÜ vabariiklik organisatsioon.
 
[[Eesti NSV]]-s jätkas [[1944. aasta Eestis|1944]]. aastal tegevust 1940. aastal asutatud Kaitse, Lennuväe ja Keemiatööstuse Abistamise Ühingute Liidu Eesti Vabariiklik Kesknõukogu, [[1948. aasta Eestis|1948]]. aastal jagati see kolmeks iseseisvaks organisatsiooniks. Eestis moodustati Armee Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee, Laevastiku Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee, Lennuväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee.
[[Fail:Ringrajasõidud Pirital 71 (21).jpg|pisi|ALMAVÜ AMK logo Pirital[[Pirita]]l. [[NLKP 24. kongress]]ile pühendatud ringrajasõidu võistluse võitjad]]
[[1951. aasta Eestis|1951]]. aastal moodustati ühingute liitmisega Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing ja selle Eesti Vabariiklik Organiseerimiskomitee, [[1953. aasta Eestis|1953]]. aastal moodustati Üleliidulise Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee (ALMAVÜ Eesti Vabariiklik Komitee). Organisatsioonil olid kohalikud rajoonikomiteed, auto-, moto-, mere- ja raadio[[klubi]]d, kuni 1971. aastani tegeldi ka [[vetelpääste]]ga. 21.-24. detsembril [[1971. aasta Eestis|1971]] toimus Moskvas[[Moskva]]s ALMAVÜ VII Üleliiduline Kongress, mille otsusel muudeti osaliselt ALMAVÜ põhikirja, ühtlustati ja tsentraliseeriti organisatsiooni. 1971. aastal nimetati Üleliidulise ALMAVÜ Eesti Vabariiklik Komitee ümber NSV Liidu ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomiteeks.<ref>https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105050 PDF</ref>
 
Eestis allus ALMAVÜle rida tehnikaspordiklubisid, näiteks [[Auto-Moto- ja Raadiospordi Klubi]], [[Eesti Vabariiklik Tehnika- ja Spordiklubi]] ([[Lai tänav]] 1), ALMAVÜ ENSV Keskkomitee Spordiklubi "Sõprus", ALMAVÜ Vabariiklik Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi ([[Rataskaevu tänav]] 6), Laskespordiklubi Männiku, ALMAVÜ ENSV Keskkomitee Spordiklubi "Võit" tiir [[Kullassepa tänav]] 4 jne.
{{vaata|ALMAVÜ spordivahendite katsetehas Vihur}}
{{vaata|ALMAVÜ Tallinna Aeroklubi (AK)}}/(Üleliidulise otsealluvusega), ''[[Nehatu]] [[lennuväli|Nehatu lennuväljal]], [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuväljal]] ja [[Kuusiku lennuväli|Kuusiku lennuväljal]], ''
{{vaata|ALMAVÜ Tartu Lennundus-tehniline Spordiklubi (ATSK - ''aviotehnitšeski sportivnõi klub'')}}/Tartu Lennuspordiklubi, '' [[Ridali lennuväli|Ridali lennuväljal]]''
{{vaata|ALMAVÜ Kohtla-Järve Lennundus-tehniline Spordiklubi (ATSK)}} ''[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi (Tammiku)]]''
{{vaata|ALMAVÜ Narva Lennundus-tehniline Spordiklubi (ATSK)}} ''[[Narva lennuväli|Narva (Olgina) lennuväljal]]''
406. rida:
[[Võru rajoon]]is [[Meegomäe]]l asus [[ALMAVÜ]]/Eesti Tehnika- ja Spordiliidu Võru Tehnikakool.
 
ALMAVÜ tegevust Eesti NSVs juhtis Üleliidulise Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtliku ühingu (ALMAVü) Keskkomitee liiduvabariiklik [[ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee]] (''Центральный Комитет ДОСААФ Эстонской ССР, ЦК ДОСААФ Эстонской ССР''). [[ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee]] esimehed: [[Eduard Nooska]] <ref>https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218780</ref>, [[kindralmajor]] [[Jüri Raudsepp, polkovnik(sõjaväelane)|Jüri Raudsepp]] (1961 - 1989), [[polkovnik]] Eedu Pallase]] (endine [[Eesti NSV Sõjakomissariaat|Eesti NSV Sõjakomissariaadi]] poliitosakonna ülem). Keskkomitee asus Tallinnas [[Uus tänav]] 19/[[Vene tänav]] 28 hoonetes. ALMAVÜ ENSV Keskkomitee Tallinna Linnakomitee ning Tallinna Linna Kalinini Rajooni Komitee, Mererajooni Komitee, Oktoobrirajooni Komitee asusid [[Kinga tänav]] 3, Tallinna Linna Lenini Rajooni Komitee asus [[Pärnu maantee]] 9 ja Harju Rajooni Komitee [[Toom-Kooli tänav]] 2.
 
Eesti NSV ALMAVÜ kokkukutsutud [[konverents]]i otsusega 17. mail [[1990. aasta Eestis|1990]] lõpetas Eesti NSV ALMAVÜ Eestis tegevuse. Moodustati [[Eesti Tehnika- ja Spordiliit]], mis vastavalt põhikirjale oli ka ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee õigusjärglane<ref>http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=6&tyyp=1&otsing_id=&id=110250066308&sess_id=da853dacad599d430ff3b8404fbf2c62</ref>.