Erinevus lehekülje "Kasutaja arutelu:Kaniivel" redaktsioonide vahel

 
: Minu jaoks on usaldatud kasutaja õiguse andmise põhitingimus see, et kasutajal ei pea pidevalt järel käima ja tema tehtud tööd parandama. Merleke5 lisasin usaldatud kasutajate hulka, sest ta oli kuu vikipedistiks valitud. Kuigi mul olid juba siis tema suhtes kahtlused, ent otsustasin siiski usaldada. Praegu mul usaldus tema vastu puudub ja seepärast võtsin selle kasutajarühma ära.
: Merleke5 muutis alguses massiliselt artiklites Eesti teenetemärkide linke, nii et need suunamislehe asemel läksid nad üldisele lehele. Morel juhtis sellele tähelepanu ja siis vist teenetemärkide linkide muutmine lõppes. Siis hakkas koolide nimede linkide massiline muutmine samal põhimõttel. Praegu on tuhandeid artikleid, kus on täiesti mõttetult lingid ära muudetud. Kui täpsustuslehe asemele tekib artikkel, kas siis hakkab keegi neid linke artiklites tagasi muutma või?!
 
: Täiesti igal juhul ei pea artiklis lingi tekst kattuma lingi sihtmärgiga. Aga neid juhtumeid, kus nad võiks erineda, on väga vähe. Seal ingliskeelsel reeglite lehel on need juhtumid välja toodud:
: Palun leia mulle nüüd mõni Merleke5 tehtud lingiparandus, mis inglise viki reeglite järgi on õigustatud.
 
: See mittekattuva kohtspikri asi on väike probleem. Põhiline on see, et artiklis tulekski linkida just neid mõisteid, nimesid ja nimetusi, mis artikli tekstis on. Sest kunagi ei tea, millisest nimest, mis praegu on punane link, võib tekkida oma artikkel. Ja polegi vaja hakata mõistatama, lingi lihtsalt seda mõistet, mis tekstis on.!
 
: ''kuna ka teise pealkirjaga artiklisse sattumine tekitab paratamatult vähemalt samavõrra segadust''
: Jah! Kui sama nimega artiklit pole, siis olukorras, kus "suunamine" tehakse artiklis oleva lingi kaudu või tehakse läbi suunamislehe, saab lugeja mõlemal juhul tünga. Sinna pole midagi teha. Alternatiiv on jätta punane link. Aga kui artiklis on link suunamisele ja suunamise asemele tekib artikkel, siis on olukord lahenenud. Kui "suunamine" on tehtud artiklis, siis juhtub see, et just artikli tekstis olevast mõistest oleva artikkel on olemas, aga lugeja suunatakse kuhugi mujale. Kuni linki pole artiklis korrigeeritud. Ja seepärast on parem lahendada olukord päris suunamise kaudu, mitte pseudosuunamise kaudu.
 
: Rääkides "staapelplatsi" suunamisest. Seal oli enne vist selline link -- <nowiki>[[staapel]]plats</nowiki>. See tähendab, et lugeja näeb tervet sõna lingina. Lugejana ma eeldaks, et saan lugeda staapelplatsist. Klõpsan lingile ja tuleb hoopis artikkel staaplist, ehk tüng. Ka praegu saab lugeja tünga. Aga praegusel lahendusel on see eelis, et kui Vikipeedia tegijad leiavad, et selline suunamine on eksitav ja teeb rohkem kahju kui kasu, siis saab lihtsalt suunamise ära kustutada. Ja kõigisse artiklitesse, kus see link on sees, jääb punane link. Või äkki tekib mõni staapelplatsile lähedasem artikkel, kuhu oleks mõtet suunata. Siis on ju vaja parandada vaid suunamine. Ainult üks parandus. Mitte parandused kümnetes, sadades või tuhandetes artiklites. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 1. november 2021, kell 17:47 (EET)
 
: Veel üks halb praktika, mida osad kasutajad harrastavad, on linkida mingist nimest osa ja jätta teine osa linkimata. Ühes kohas oli selline link <nowiki>[[Marimaa|Mari]] ANSV</nowiki>. Mida lugeja sellest arvama peaks? Kuhu ma selle "Mari" peale klõpsates saan? Kas see räägib maride rahvusest või millest? Mõiste, mida linkida tuleks, on "Mari ANSV". Aga kuna selle kohta artiklit pole, siis lingiti ainult osa nimest. Tekitasin suunamise Mari ANSV > Marimaa ja linkisin artiklis kogu mõiste. Kui see ei sobi, siis võib suunamise ära kustutada ja artiklisse jääb punane link. See on selgem ja korrektsem kui ühe sõna linkimine nimes. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 1. november 2021, kell 18:05 (EET)