Käsigranaat: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:M67b.jpg|pisi|300px|[[M67 (granaat)|M67]] [[kildgranaat]]käsigranaat]]

'''Käsigranaat''' ehkon '''granaat'''kerge on(0,5 kuni 1,2 kg), sihtmärgile käsitsi väikeheidetav [[lõhkekeha]], mismille viitsütik käivitub pärast kaitsesplindi eemaldamist, on mõeldud lähialal kasutamiseks. Granaadis on kergestilõkeaine, süttiv materjalmis võiplahvatab [[detonaator]],i mille abil kutsutakse esile [[lõhkeaine]] [[plahvatus]]toimel.

On olemas mitut tüüpi granaate, üldlevinud tüüp on plahvatav granaat, mis aktiveerub maagalöögist kokkupuutel takistusega või kindla aja möödumisel. Granaadi vajalikud komponendid on põlev materjallõhkeaine ja süütesüsteemsütik. Granaatide kasutamise eesmärgiks võibon suuremate ollalõhkeainekoguste plahvatuse esilekutsumine, tule levitaminesüütamine, valguse andminevalgustamine või suitsu tekitamine.<ref>[http://science.howstuffworks.com/grenade1.htm Grenade Basics] howstuffworks.com (vaadatud 21. mail 2015)</ref>

Granaate on sõjapidamises kasutatud sadu aastaid. Hiinlased leiutasid granaadi umbes 1000. aastal. Eurooplased töötasid oma granaadiversiooni välja 15.–16. sajandil. EsmaseAlgse disainikonstruktiooni järgi oli granaat [[metall]]ist anum, mis oli seest täidetud [[püssirohi|musta püssirohuga]]. SõduridSõdur panidpani [[süütenöör]]i põlema ning viskasidviskas granaadi võimalikult kiiresti endast eemale sihtmärgile. 18. sajandiks olid needsellised relvadgranaad aegunud janing ei omanud enam tolle aja lahingutes olulist rolliosa.

Granaate hakati uuesti kasutama 20. sajandil. [[esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] kasutasid sõdurid granaate vastase [[kuulipilduja]]tepesade hävitamiseks.<ref>[http://science.howstuffworks.com/grenade.htm How Grenades Work] howstuffworks.com (vaadatud 21. mail 2015)</ref>

Kildgranaatide eesmärk on tekitada kahju sellega, et granaadi killud lennutatakselõhkemisel igasse suunda laiali ningpaiskuvad killud vigastavadtabaksid granaadivõimalikult lähedalpalju asuvaidründavat isikuid ja objektevaenlast. KildgranaateGranaate on kaht tüüpi: ründe- ja kaitsegranaadid. RündegranaatidelRündegranaadil onei väiksemole efektiivnekilde raadiustekitavat kesta, et granaat ei kahjustaks endaründajat mehiendit. KaitsegranaatidelKaitsegranaat on efektiivnekilde raadiustekitava suuremkestaga, sestseetõttu seeselle onsurmav mõeldudraadius kasutamiseks olukorrassuurem, kus granaatsee visatakse välja kaevikustvarje jatagant, omakaevikust väed ei saa nii lihtsalt viga saadajne..

[[Valgusgranaat|Valgustusgranaadid]] eritavadValgustusgranaat granaadikiirgab aktiveerumisel [[valgus]]t, mis võimaldab pimeduses pareminivastast vastastmingil maa-alal näha.

Keemiline granaat on mitmeotstarbeline ja selle kasutustarve sõltub granaadi keemilisest komponendist. Seda kasutatakse süütajanasüütamiseks, signaalinasignaalmärguandena, treeningulõppusel või massirahutuste kontrolli alla võtmisekslaialiajamiseks.

Lisaks on veelVeel olemas mittesurmavad granaadid, mida kasutatakse [[Väljaõpe|väljaõppel]] või vastaste eksitamiseks.<ref>[http://www.armystudyguide.com/content/army_board_study_guide_topics/hand_grenades/types-of-hand-grenades.shtml Types of Hand Grenades] armystudyguide.com, (vaadatud 21. mai 2015)</ref>