Antitsüklon: erinevus redaktsioonide vahel

'''Antitsüklon''' ehk '''kõrgrõhkkond''' ka '''kõrgrõhuala''' on hiiglaslik [[atmosfäär]]i rõhkkond, läbimõõduga 1500 kuni isegi üle 2000 km, mille keskmes on [[õhurõhk]] kõrgem, äärte pool aga madalam.

Antitsükloni keskmes ulatub õhurõhk kuni 1020–1050 hPa, erandjuhtudel isegi 1080 hPa-ni. Kuna antitsüklonis on õhurõhk kõrgem kui ümbruskonnasümbritsevatel aladel, voolab õhk sellest baarilises süsteemist spiraalselt päripäeva suunaga keskmest välja. Kui õhurõhk kõrgrõhkkonnas ei lange mitmeid päevi, siis tuleneb see sellest, et antitsükloni keskmes laskub täiendavalt õhku atmosfääri ülemistest kihtidest alla.

Antitsükloneid on kahte tüüpi: a) paiksed ja b) liikuvad. Paiksed kõrgrõhkkonnad moodustuvad [[subtroopika|subtroopilises]] vööndis. EuroopasÜldiselt on kõrgrõhualakõrgrõhkonna keskmine liikumiskiirus veidi alla 40 km/hväike. Sageli jääb antitsüklon mitmeks ööpäevaks või isegi nädalateks seisma, et seejärel kohapeal laguneda. Aastas esineb Eestis keskmiselt üle paarikümne kõrgrõhkkonna. Enamasti tekivad [[Eesti]] ilma mõjutavad antitsüklonid [[Skandinaavia]]s ja [[arktika|arktilistel]] [[meri|meredel]], kuid vahel ka [[Siber]]is või [[Venemaa]] [[Euroopa]] osa sisealadel. Kõrgrõhkkonna mõjul ilmnevad [[mandriline kliima|kontinentaalse kliima]] tunnused.

Antitsükloni keskosas toimub [[õhk|õhu]] juurdevool troposfääri[[troposfäär]]i kõrgematest ülakihtidest. Võimsate laskuvate õhumasside [[adiabaat]]iline soojenemine ja „vajumise“ surve tekitavad alumiste kihtide dünaamilise soojenemise, mille tulemusel omakorda tekivad alumiste kihtide [[temperatuur]]i inversioonid[[inversioon]]id. Sellega on seletatav vähene [[pilvisus]] ja sadude vähesus kõrgrõhkkonnas. [[Pilv]]i on rohkem äärealadel, tavalisemad on ilusa ilma[[ilm]]a rünkpilved[[rünkpilv]]ed. Varahommikuti võivad tekkida madalad kihtpilved või [[udu]], kuid need kaovad pärast päikesetõusu kiiresti.

Isobaarid ei ole antitsüklonis nii tihedad nagu tsüklonis[[tsüklon]]is, see seletab mispärast on tuuled kõrgrõhkkonnas nõrgemad kui madalrõhkkonnas.

Külmal poolaastal tekib inversioonikihi all sageli kihtpilvisus. Kui tavaliselt õhutemperatuur [[troposfäär]]is kõrgemale tõustes langeb, siis [[inversioon (klimatoloogia)|inversioonikihis]] see tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib sügiseti[[sügis]]eti ja talvel inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht katta taeva kogu päevaks.

Antitsüklonis puhuvad [[põhjapoolkera]]l [[tuul]]ed spiraalselt päripäeva põhjapoolkeralkeskmest välja ja vastupäeva lõunapoolkeral[[lõunapoolkera]]l. See on tingitud [[Coriolisi jõud|Coriolisi efektist]]. Antitsükloni saabumine meie aladele toob varasemaga võrreldes selgema ja kuivema ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja [[põud]], talvel[[talv]]el aga käredam [[pakane]] ja püsivalt vaiksem [[ilm]].