Vintpüss: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vintpüss''' on pikaraualine [[tulirelv]], mis on loodudvarustatud õlatoega ([[kaba]]ga) õlalt tulistamiseks ja mille raudaraua õõnsusse on lõigatud vintsooned. Vintsooned panevad kuuli rauas liikumise ajal kiiresti ümber oma telje pöörlema. Pärast rauastRauast väljumistväljunud vähendabpöörleva pöörlemine kuuli laperdamistgüroskoopefekt jahoiab suurendabkuuli täpsel suunal (ei teki laperdamist), seeläbi lennukaugustsuureneb kuuli lennukaugus ning täpsusttäpsus. Tänapäeval on kasutusel peamiselt [[Automaat (relv)|automaatvintpüssid]] kuid ka poltlukuga vintpüssid.

Pole teada, millal täpselt vintraud leiutatikasutusele võeti, kuid esimesed praktilised katsetused viidi läbi [[15. sajand]]il. Esimesed laialdasemat kasutust leidnud vintraudsed püssid valmistati 18. sajandi lõpus ja alguses kasutati neid peamiselt täpsusküttide relvadena. Suuremal hulgal hakati vintpüsse kasutama [[19. sajand]]i alguses.

Eestlaadimise suureks puuduseks oli mustusetolmu ja tahma jäämine relva ja selle kinni surumine, kui lükati uut kuuli torusserauda. Edukaim, nn minie süsteem loodilõi Prantsuse armee kaptenikapten Claude-Étienne Minié poolt, mis põhines koonusekujulisel kuulil, mis oli osaliselt õõnes kuulil. LastesKuuli kuuliliikudes rauas, antud tühimik paisus ja puudutas võrdselt kõiki toruraua õõnsuse külgi. Antud lahendus andis kuulile suurema jõukiiruse (löögijõu), sest vähem gaasi pääses püssitorustpüssirauast välja janing kuuli efektiivnetõhus laskekaugus suurenes peaaegu 300 meetrini, eelmisevarasema tehnoloogia puhul oli kuuli efektiivne laskekauguslennukaugus umbes 100 - 150 meetrit. Kuulsaim Minié süsteemi vintpüss on 1853.aastal disainitud Pattern EnfieldEnfieldi konstrueeritud. Minié vintpüssi kasutuselevõtt põhjustas Jaapani kodusõjas 19.sajandil, Tokugawa vägedele suuri kaotusi.

1836 leiutas sakslane [[Johann Nikolaus von Dreyse]] relva, milles kasutati ''Nadelzündung''-it ehk ''Zündnadelzündung''-it. Snider täiustas nende leiutist ja see relv nimetati Snider–Enfield. 1866 leiutas prantslane Antoine Alphonse Chassepot käsi- ehk poltluku. Järgmiseks suuremaks muudatuseks tagantlaetavatel vintpüssidel oli seitsmelasuliseseitsmepadrunilise salve kasutuselevõtt 1860. aastal [[Christopher Spencer|Christopher Spenceri]] poolt. Tagantlaadimine, poltlukk ja salv oli sõjapidamises suuremad muudatused pärast tulirelva kasutuselevõttu, sest sellise tehnoloogiaga oli võimalik sooritada laske kiiremini ja laadimiseks ei pidanud parema tulemi saavutamiseks enam seisma, vaid seda oli võimalik mugavalt teha kõikvõimalikes teistes asendites.

Vintpüss liigitatakse nii konstruktsiooni kui ka kasutusala järgi. Konstruktsiooni järgi jaotatavad vintpüssiliigidvintpüssid: automaat, poolautomaat, kamberlukuga, käsi(polt)lukugapoltlukuga, revolver(trummel)lukuga, ränilukuga, eestlaetav (minie), tagantlaetav, pullpup, veealune, kaldnurkraudne (nurga taha tulistav), kombineeritud (sile-ja vintraudade kombinatsiooniga, mis võivad olla ka vahetatavad), kesktulepadruniga, ääretulepadruniga, suurekaliibriline, väikesekaliibriline. Vintsoonte järgi liigitatakse vintpüsse: parem- või vasakpoolse vindiga; rombi, ristiküliku, ümara, heksagonaalse lõikega; ühe ja mitme vintsoonega.