Viljandi mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
1860. aastal ostis Viljandi mõisa parun [[August Paul Adolph von Ungern-Sternberg]], kes oli [[Liivimaa maanõunik]], [[ülemkirikueestseisja]] [[Tartu-Võru kreis]]is, [[Aadlipreilide Stift]]i kuraator Viljandis ja aastast 1874 [[Viljandi Maagümnaasium]]i Koolikolleegiumi president. [[Ungern-Sternberg]]ide Viljandiga seotud haru pärines Rootsi riigi [[vabahärra]]dest, parunite Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa pärines [[Erastvere mõis]]ast [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonnast]].
Pärast Viljandi mõisa ostmist eraldas August Paul Adolph oma maadest krundi, tollase saksa [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kiriku]], mida saksa kirikuks nimetati, kõrvale [[Viljandi Pauluse kirik|Pauluse eesti kirikumaakoguduse kiriku]] ehitamiseks. Fellini mõisa hakkas juhtima August Paul Adolphi poeg [[Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg]]. [[Viljandi loss]]i ja [[Tusti mõis]]a omanik, [[Liivimaa maanõunik]], Rüütelkonna mõisate direktor, [[Viljandi Pauluse kogudus]]e kirikueestseisja parun Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg, suri 1907. aastal ja maeti [[Viljandi mõisa kalmistu|perekonnakalmistule]] Viljandi lossi vastas>.
Viljandi viimase mõisaomaniku vabahärra Oswald von Ungern-Sternbergi ainus poeg Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg liitus 20. novembril 1918 formeeriti Viljandi [[Baltisakslased|baltisakslastest]] kodumaakaitse salgaga – ''Felliner Heimatschutz'', mis peagi liideti Tartu samasuguse salgaga ja hiljem [[Balti pataljon]]iga. Heinrich Ungern-Sternberg, Viljandi mõisa pärija, teenis Balti pataljonis ajavahemikus 1. detsember 1918 – 25. juuli 1919.
| |||