Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
23. rida:
[[Pilt:Tapa jaam ja rongid.jpg|pisi|Tapa jaam ja rongid]]
Seoses tööstuse kiire arenguga ja vajadusega senisest efektiivsema transpordi järele alustas Balti aadlikke ühendav [[Eestimaa rüütelkond]] 1860. aastate teisel poolel Eesti esimese raudtee rajamist (vt [[Balti raudtee]]), mis pidi kulgema Paldiskist läbi Tallinna, Tapa ja Narva toonasesse [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]gi pealinna Peterburi lähistele. Selle ehituseks asuti ka põlisesse Tapa kuusemetsa rajama raudteesihte.
Algul märgiti jaama asukohana Valgma välja. Alles teisel ja kolmandal sihiajamisel valiti praegune jaama asukoht. Tapa jaam avati aastal [[1870]].
Jaam jäi avamisel [[Ambla kihelkond]]a [[Tapa mõis]]a maadele ja liigitus [[Venemaa Keisririik|Vene keisririig]]i süsteemis tagasihoidlikusse IV klassi, kus oli kolm jaamateed.
80. rida:
Punaseid puhta vuugiga laotud tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/raudtee Tapa raudteejaam] Tapa muuseum</ref>
Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid.
Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]], mis valmis 1928. aastal vana veetorni asemel depoo juurde.
Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud (näiteks [[Moskva olümpiamängud]]e ajal 1980), mis on rikkunud hoone algset välimust. Interjööri algsetest ehitusdetailidest on säilinud vähe. Näiteks võib tuua puhvetis puidust geomeetrilise ornamendiga kassettlage, helesiniste ruutudega väga kvaliteetselt laotud kiviparketti, tahvelust ja glasuurpottidest ahjusid, mis on säilinud ootesaali tagumises osas.
Klassivahed uues jaamahoones kaotati ja laiendati vestibüüli, kus asus ajakirjanduse müügikoht, postiosakond ja ka apteegilett.
Tapa historitsistliku viiekorruselist veetorni iseloomustavad kaheksatahulised etteastuva ülakorrusega tornid ja katuseräästast ääristav telliskarniis, mis vöötab ka tornide tellistest välisseina. Tornides on tänini algsed tahveluksed, sealhulgas kaks klaasiga profiiltahvelust.
Veetorn on ühenduses kahekorruselise viilkatusega endise reservvedurite depooga, mis ehitati juba 1876. aastal, ning mille esimesel korrusel paikneb suur metallahi.
Veetorn-depoo moodustab kompleksi teiste raudteejaama ehitistega (sh peahoone, tualett, kelder, purskkaev, vedurite veega täitmise pump) ning on ühtlasi vanim Tapa raudteejaamakompleksis säilinud hoone.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Tapa.pdf Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Tapa raudteejaama peahoone ja veetorn-depoo mälestiseks tunnistamiseks]; Tallinn 2016</ref> 2014. aastal oli hoones tulekahju.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2895607/tapa-rongijaama-lahedal-poles-veetorn Tapa rongijaama lähedal põles veetorn]; Virumaa Teataja, 22.08.2014</ref> Tänaseks on ehitis on halvas seisukorras, ehkki 2019. aastal teostati hoone katuse remont.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/6676878/tapal-uuendatakse-kunagise-veetorni-polenud-katust Tapal uuendatakse kunagise veetorni põlenud katust]; Virumaa Teataja, 07.05.2019</ref>
1995. aasta novembris külastas Tapa vaksalit seoses oma Lääne-Virumaa ringsõiduga president [[Lennart Meri]], kes enne [[Kadrina]] rongile asumist viibis põgusalt jaama puhvetis ([https://www.youtube.com/watch?v=xD_4zCVlYww&ab_channel=JaakEelmets vt videot]), kohtus vaksaliülemaga ja küsis kassast umbkeelselt piletimüüalt rongipiletit [[Pariis]]i.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=8pBaBlMHf48&ab_channel=JaakEelmets Lennart Meri Tapa jaamas 1995]; YouTube-i video</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=xD_4zCVlYww&ab_channel=JaakEelmets Lennart Meri Tapa jaama puhvetis 1995]; YouTube-i video</ref>
94. rida ⟶ 100. rida:
Tapa viimane vaksaliülem oli Nikolai Albert.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=akQvth3zTaA&ab_channel=TapaG%C3%BCmnaasium "Mälestuste jaam" - Tapa Gümnaasiumi õpilaste dokumentaalfilm Tapa Raudteejaama hoone ajaloost ja nostalgiaüritusest "Tapa Rongijaama elluärkamine"]; YouTube-i video (2018)</ref>
Jaamahoone oli osaliselt avatud kuni [[2004]]. aastani. Sama aasta sügiseks olid ehitise aknad laudadega kinni löödud, ootesaal suletud ja hoone tegevusest alles jäänud vaid tagasihoidlik puhvet,
[[2017]]. aastal tunnistati AS [[Eesti Raudtee]]le kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga [[kultuurimälestis]]eks (nr 30404). Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.<ref>[https://kultuur.err.ee/603318/tapa-raudteejaama-peahoone-tunnistati-kultuurimalestiseks Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks] ERR, 21.06.2017</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/320062017007 Tapa raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine]; Riigi Teataja</ref>
| |||