Senjöör: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
4. rida:
Territooriumi kõrgemat senjööri ([[kuningas|kuningat]], [[vürst]]i, [[hertsog]]it) nimetati ka [[süserään]]iks. Kõrgeim feodaal ehk süserään omas nominaalselt kogu maad riigis. Feodaalses hierarhias allpool seisid [[hertsog]]id (kunagiste hõimupealike järglased) ja [[krahv]]id (kuninga piirkondlikud asevalitsejad) ning neist omakorda allpool väikefeodaalidena [[parun]]id ja [[Rüütel|rüütlid]].
Senjööri ainuõiguseks oli [[raha]] vermimine ja selle kasutuse kohustuslikuks muutmine maksustamisõiguse läbi, s.t senjöör võttis oma alamatelt vastu maksusid vaid selles, tema poolt käibele lastud rahas. Tekitades nõudluse raha järele, oli senjööril võimalik tasuda oma alamatele ostetud kaupade ja teenuste eest enda poolt käibele lastud rahas. Kui raha omahind (metall + tootmiskulud) oli madalam, kui selle nominaalväärtus, siis tekkis selle emisioonist märkimisväärne rahaline tulu, mida võib käsitleda ka raha emisioonimaksuna. Paberrahast tekkiv tulu on veelgi suurem.<ref>''Bank of Canada (March 2012). "Backgrounders: Seigniorage" (PDF). Retrieved 2 January 2013. [http://www.bankofcanada.ca/wp-content/uploads/2010/11/seigniorage.pdf]''</ref>
==Vaata ka==
*[[maahärra]] ehk maaisand
== Viited ==
[[Kategooria:Euroopa keskaeg]]
[[Kategooria:Tiitlid]]
| |||