Vikipeedia

Harald Nugiseks: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
3419 muudatust
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
3419 muudatust
30. rida:
1943. aasta mais astus Nugiseks 1942. aastal asutatud [[Eesti SS-leegion]]i. Esmalt viibis ta väljaõppel [[Poola]]s Debica lähedal [[Heidelager|Heidelaagris]]. Mõne kuu pärast suunati ta aga, kui Idapataljonis võitluses osalenu, edasi Saksamaale Hamburgi lähedal asuvasse [[Lauenburg]]i [[allohvitser]]ide kooli. Õppinud alates augustist [[Lauenburgi SS-allohvitseride kool]]is, lõpetas ta selle neli kuud hiljem [[Unterscharführer|SS-Unterscharführer]]i ([[nooremseersant]]) auastmes. Ta osales seejärel [[1943]]. aasta lõpul [[Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]]i koosseisus lahingutes [[Nevel]]i lähedal, kus sai haavata. 21. detsembril 1943 anti talle [[Must haavatumärk]] ja [[Jalaväe Rünnakumärk]]. Osalemise eest lahingutes Neveli all autasustati teda tagantjärele 27. veebruaril 1944 II klassi [[Raudrist]]iga.<ref name="Kaugele kodumaast" />.
 
=== Narva rindel talvel 1944 ===
1944. aasta veebruaris koondati enamus Eesti üksusi Venemaalt kokku [[Narva lahing (1944)|Narva rindele]], pidurdamaks Punaarmee edukat suurpealetungi ja takistamaks Eesti ala vallutamist. Alates 19. veebruarist 1944 oli Nugiseks [[Rühm (sõjandus)|rühm]]aülemaks , [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] 1. kompaniis.
 
Alates 19. veebruarist 1944 oli unterscharführer Harald Nugiseks [[Rühm (sõjandus)|rühm]]aülemaks [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] I pataljoni 1. kompaniis. 1. märtsil 1944. aastal algas rünnak Eesti 20. SS-diviisi 45. rügemendi I pataljoni 1. kompanii (major [[Harald Riipalu]] juhtimisel) ja 46. rügemendi I pataljoni 1 kompanii (major [[Ain Erwin Mere]] üldjuhtimisel)rünnak Punaarmee [[Vaasa küla|Vaasa]] – [[Vepsküla]] – [[Siivertsi]] tugevalt kindlustatud ja mehitatud [[sillapea]]le. SelleSillapea pikkus oli umbes 3 km piki Narva jõe läänekallast Siivertsist [[Kudruküla]]ni ja sügavus umbes 500 meetrit. 45. rügemendi pataljon ründas otse, 46. rügemendi pataljon aga tiivalt. 46. rügemendi I pataljoni koosseisus asus rünnakule ka Harald Nugiseks oma rühmaga. Hommik

1. algasmärtsi kõigepealthommik algas veerandtunnise suurtükitulega vaenlase kaevikutele, misjärel algas kel 7:05 rünnak. Rünnak toimus väga rasketes tingimustes. Vastase kaevikuteni jõudmiseks tuli ületada tulemöllus hea õnne peale edasi sööstes miiniväljad, okastraattõkked ja kuulipildujapesad. Kui kompanii jõudis vastase kaevikute servani, langesid haavatutena rivist välja rünnakut juhtinud ohvitserid Rõõmussaar ja Lumera. Näis, et rünnak on ebaõnnestunud ja operatsiooni juhid valmistusid andma käsku üldiseks taganemiseks. Siis aga saabus raadio teel teade, et 45. rügemendi I pataljoni mehed on jõudnud Vaasasse, ent vajavad kinnitumiseks kohe abi. Samas tuli juhtimispunkti ka teade, et allohvitser Harald Nugiseks on võtnud ohvitseride väljalangemise järel kompanii juhtimise üle.
Varsti saigi Nugiseks raadio kaudu pataljoniülemalt sõnumi: "Kui saate, proovige veel. Vaasa on võetud." Nugiseksil oli raske mõista, kas see on käsk või palve. Ta vastas: "Proovin." Nugiseks jätkas oma rünnakut paarikümne mehega, relvadeks granaadid ja [[püstolkuulipilduja]]d, sidevahendiks raadiojaam. Peagi oldigi vastase kaevikutes, mida hakati "rullimistaktikaga" sammuhaaval vallutama. [[Granaat (lõhkekeha)|Granaat]] heideti kaeviku nurga taha, püstolkuulipilduja valang järele ja söösteti edasi järgmise kaevikunurgani. Kolm korda jäi Nugiseks vaenlase [[mürsk]]ude plahvatamisest tekkinud mullavaringu alla, aga üksusekaaslased tõmbasid ta kiirelt välja ja rünnak jätkus. Ühel hetkel punaste vastupanu kaevikus lõppes, sest ründavate pataljonide võitlusgrupid said kokku ja kaevik oli vallutatud.
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Nugiseks"