Harald Nugiseks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
25. rida:
Augustis 1941 liitus Harald Pärnu– ja Harjumaa piiril Rae veski juures Saksa [[Wehrmacht]]iga ja võttis [[kapten]] [[Artur Asu]] pataljoni koosseisus 28. augustil osa [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna vabastamisest]]. Seejärel teenis ta veel umbes kuu aega [[Omakaitse]]s.
 
=== Esimesed aastad Saksa sõjaväe teenistuses ===
Sügisel 1941 jätkas Harald õpinguid Paide Kaubanduskeskkoolis. Kuna kooli klassivennad otsustasid astuda Saksa sõjaväkke, tegi nii ka Harald. 2. oktoobril 1941 asus ta aastase teenistuslepingu alusel teenistusse [[185. Eesti julgestusgrupp|185. Eesti julgestusgruppi]] (hilisem Idapataljon), mis formeeriti Tallinnas Narva maanteel. 6. jaanuaril 1942 saadeti üksus Narvast [[Jamburg]]i, mis sai pataljoni 1. kompanii paiknemisasukohaks. Mehed ise aga asusid valvama raudteid, sildu ja hooneid [[Volossovo rajoon|Volossovo]] piirkonnas, mis oli partisanide mõjuala. Vabatahtlikega sõlmitud aastane teenistusleping lõppes septembris 1942. Sakslaste poolt pandi ette aga uus dokument, kuhu tuli alla kirjutada, et teenitakse sõja lõpuni. Sakslaste selline käitumine meestele ei meeldinud ja seepärast lahkuti teenistusest omavoliliselt. Harald Nugiseks jõudis koos kaaslastega tagasi Eestisse 1942. aasta lõpul ja asus kodutallu.
 
1943. aasta mais astus Nugiseks 1942. aastal asutatud [[Eesti SS-leegion]]i. Esmalt viibis ta väljaõppel Poolas[[Poola]]s Debica lähedal [[Heidelager|Heidelaagris]]. Mõne kuu pärast suunati ta aga, kui Idapataljonis võitlusestvõitluses osavõtjaosalenu, edasi Saksamaale Hamburgi lähedal asuvasse [[Lauenburg]]i [[allohvitser]]ide kooli. Õppinud alates augustist [[Lauenburgi SS-allohvitseride kool]]is, lõpetas ta selle neli kuud hiljem [[Unterscharführer|SS-Unterscharführer]]i ([[nooremseersant]]) auastmes. Ta osales seejärel [[1943]]. aasta lõpul [[Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]]i koosseisus lahingutes [[Nevel]]i lähedal, kus ta sai haavata. 21. detsembril 1943 anti talle [[Must haavatumärk]] ja [[Jalaväe Rünnakumärk]]. Osalemise eest lahingutes Neveli all autasustati teda tagantjärele 27. veebruaril 1944 II klassi [[Raudrist]]iga.<ref name="Kaugele kodumaast" />.
 
=== Narva rindel ===