Pärnu ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, [[Sindi tekstiilivabrik]]u asutamine ja [[kindluslinn]]a staatuse kaotamine [[1834]]. aastal. 1834 kustutati Pärnu Venemaa keisririigi kindluslinnade nimekirjast. Seejärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. 1835. aastal anti militaarrajatised üle linnale ja [[Pärnu Linnavalitsus|Pärnu linnavalitsus]] tellis Riiast kaitserajatiste likvideerimise projekti. Riia [[insener]]i C. Weyri projekti kohaselt viidi läbi muudatused: [[vallikraav]]id täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. LinnasVallide jäidtasandamise endiseltja valitsemakraavide saksatäitmise kaupmeestekäigus lammutati Pärnu teine Riia värav, 1962. aastal avastati värava tunneli jäänused [[PärnuKuninga Suurtänav Gild(Pärnu)|Suur GildKuninga]] ja käsitööliste [[VäikeHospidali Gildtänav (Pärnu)|Hospidali tänav]]a ristmikul.

Linnas jäid endiselt valitsema saksa kaupmeeste [[Pärnu Suur Gild|Suur Gild]] ja käsitööliste [[Väike Gild]]. 1840. aastate alguses moodustati supelelu selts eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal ehitati vana kõrtsihoone ümber esimeseks supelasutuseks. [[1838]]. aastal asutati [[Pärnu mudaravila]] (tollase linnakarjamaa servale mereranda, praeguse [[Mudaravila]] kohas).