Erinevus lehekülje "Tapa raudteejaam" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Pilt:Tapa railway station.jpg|pisi|Tapa jaama [[perroon]]]]
[[Pilt:Elroni rongid Stadler FLIRT Tapal.jpg|pisi|[[Elron]]i [[Stadler FLIRT]] tüüpi reisirongid Tapal]]
Seoses tööstuse kiire arenguga ja vajadusega senisest efektiivsema transpordi järele alustas Balti aadlikke ühendav [[Eestimaa rüütelkond]] 1860. aastate teisel poolel Eesti esimese raudtee rajamist (vt [[Balti raudtee]]), mis pidi kulgema Paldiskist läbi Tallinna, Tapa ja Narva toonasesse [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]gi pealinna Peterburi lähistele. Selle ehituseks asuti ka põlisesse Tapa kuusemetsa rajama raudteesihte.
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn–Narva raudtee]] rajamisega. Jaam jäi avamisel [[Ambla kihelkond]]a [[Tapa mõis]]a maadele ja liigitus [[Venemaa Keisririik|Vene keisririig]]i süsteemis tagasihoidlikusse IV klassi, kus oli kolm jaamateed.
Algul märgiti jaama asukohana Valgma välja. Alles teisel ja kolmandal sihiajamisel valiti praegune jaama asukoht. Tapa jaam avati aastal [[1870]].
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn–Narva raudtee]] rajamisega. Jaam jäi avamisel [[Ambla kihelkond]]a [[Tapa mõis]]a maadele ja liigitus [[Venemaa Keisririik|Vene keisririig]]i süsteemis tagasihoidlikusse IV klassi, kus oli kolm jaamateed.
 
Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) kasvas Tapast oluline II klassi [[sõlmjaam]] ja selleseni tagasihoidliku küla juurde tekkis peagi [[alevik]]. Ehitati [[Veduridepoo|depoo]] (vt [[Tapa depoo]]), remonditöökoda (mis on hävinenud) ja teine [[ooteplatvorm]]. Samuti tehti juurdeehitus esialgsele jaamahoonele, et tagada reisijatele II klassi jaama tingimused. Sealt alates sai Tapast järk-järgult kasvav raudteelaste asula.
 
[[9. jaanuar]]il [[1919]] toimus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[Tapa vallutamine|sõjaline operatsioon]] strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks avati 1934. aasta jaanuaris Tapa jaamahoone seinal pronksist mälestustahvel kirjaga: “9. jaanuaril 1919 murdsid soomusrongid punaste ikke Tapal”. Mälestustahvel võeti [[Nõukogude okupatsioon]]i alguses vaksalihoone seinalt maha ja taasavati pidulikult 20. veebruaril 1993.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30404 30404 Tapa raudteejaama peahoone] Kultuurimälestiste riiklik register</ref><ref>[https://www.tapamuuseum.ee/muistised/tapa-malestusmargid/tapa-vabastamise-malestustahvel/ Tapa vabastamise mälestustahvel raudteejaama hoonel]; Tapa muuseum</ref>
Punaseid puhta vuugiga laotud tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/raudtee Tapa raudteejaam] Tapa muuseum</ref>
Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid.
Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]], mis valmis 1928. aastal. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud (näiteks [[Moskva olümpiamängud]]e ajal 1980), mis on rikkunud hoone algset välimust.
 
Interjööri algsetest ehitusdetailidest on säilinud vähe. Näiteks võib tuua puhvetis puidust geomeetrilise ornamendiga kassettlage, helesiniste ruutudega väga kvaliteetselt laotud kiviparketti, tahvelust ja glasuurpottidest ahjusid, mis on säilinud ootesaali tagumises osas.
 
Klassivahed uues jaamahoones kaotati ja laiendati vestibüüli, kus asus ajakirjanduse müügikoht, postiosakond ja ka apteegilett.
 
1995. aasta novembris külastas Tapa vaksalit seoses oma Lääne-Virumaa ringsõiduga president [[Lennart Meri]], kes enne [[Kadrina]] rongile asumist viibis põgusalt jaama puhvetis ([https://www.youtube.com/watch?v=xD_4zCVlYww&ab_channel=JaakEelmets vt videot]), kohtus vaksaliülemaga ja küsis kassast umbkeelselt piletimüüalt rongipiletit [[Pariis]]i.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=8pBaBlMHf48&ab_channel=JaakEelmets Lennart Meri Tapa jaamas 1995]; YouTube-i video</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=xD_4zCVlYww&ab_channel=JaakEelmets Lennart Meri Tapa jaama puhvetis 1995]; YouTube-i video</ref>
Tapa viimane vaksaliülem oli Nikolai Albert.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=akQvth3zTaA&ab_channel=TapaG%C3%BCmnaasium "Mälestuste jaam" - Tapa Gümnaasiumi õpilaste dokumentaalfilm Tapa Raudteejaama hoone ajaloost ja nostalgiaüritusest "Tapa Rongijaama elluärkamine"]; YouTube-i video (2018)</ref>
 
Jaamahoone oli osaliselt avatud kuni [[2004]]. aastani. Sama aasta sügiseks oliolid ehitise aknad laudadega kinni löödud ja hoone tegevusest alles jäänud vaid tagasihoidlik puhvet, ootesaal oli suletud.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2265965/vaksalid-aja-hammasrataste-vahel Vaksalid aja hammasrataste vahel]; Virumaa Teataja, 16.10.2004</ref> Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana ja kultuurisündmuste läbiviimiseks.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64538362/teater-paneb-tapa-jaama-elama Teater paneb Tapa jaama elama!]; Maaleht, 15.06.2012</ref><ref>[https://menu.err.ee/611396/tapal-aratatakse-rongijaam-ellu Tapal äratatakse rongijaam ellu]; ERR, 06.08.2017</ref><ref>[https://sirp.ee/s3-pressiteated/nostalgia-arkab-taas-tapa-rongijaamas-ellu/ Nostalgia ärkab taas Tapa rongijaamas ellu]; Sirp, 24.07.2018</ref>
 
[[2017]]. aastal tunnistati AS [[Eesti Raudtee]]le kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga [[kultuurimälestis]]eks (nr 30404). Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.<ref>[https://kultuur.err.ee/603318/tapa-raudteejaama-peahoone-tunnistati-kultuurimalestiseks Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks] ERR, 21.06.2017</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/320062017007 Tapa raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine]; Riigi Teataja</ref>
721

muudatust