Tallinna sõjasadam: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tallinna sõjasadam''' oli [[Peeter I]] poolt [[Tallinn]]as [[Tallinna laht|Tallinna lahes]] asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni [[1857]]. aastani, kui Tallinn kaotas sõjalise tähtsuse mere[[sadam]]ana.

 

 

[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal koostas insener Norberg [[1806]]. aastal Tallinna sõjasadama uue projekti ja selle järgi asuti [[1807|järgmisel aastal]] ka sõjasadamat välja ehitama. Merre, läänemuuli merepoolsest otsast loodesse rajati eraldi [[lainemurdja]] ja sajandi keskel läänemuuli ümberehituse käigus sellega ühendati. Sadama kaitseks pandi püsti 24 kahuriga patarei ja remonditi põhjalikult kindlustusi.

[[1813]]–[[1818]] ehitati põhjamuul, [[1844]] valmis idamuul ja [[1850]]–[[1856]] rajati [[Viktoria sild]]. Pärast Idamuuli (Ida pulvärk), mida ehitati pikka aega, valmimist moodustus Tallinnas kaks sõjasadamat: [[Uus sõjasadam]] põhja- ja idamuuli haardes ning [[Vana sõjasadam]] läänemuuli varjus. Vana sõjasadam (Läänemuul) antigi kaubalaevade kasutada ja sellest ajast hakati seda sadamaosa nimetama [[Tallinna Kaubasadam|kaubasadam]]aks.

[[1827]]. aastal hakati vastavalt [[28. veebruar]]il 1827 [[Nikolai I]] kinnitatud Tallinna sõjasadama kindlustamise [[projekt]]ile [[Läänepatarei]] kohale ehitama uut forti, mis ühtlasi pidi kujunema rannakaitseobjektiks. Patarei merekindlus meenutas põhiplaanilt [[sekstant]]i. Merekindluse ehitustööd algasid [[1829]] ja lõpetati [[1830. aastad|1830. aastate]] lõpus juurde- ja ümberehitustöödega. Sõjasadama merekindluse merepoolne kaitseehitis [[Kaitsekasarm (Tallinn)|kaitsekasarm]] jaguneb neljaks sektsiooniks.

{{vaata|Kaitsekasarm}}

 

==Peeter Suure Sõjasadam==

Tallinnas toimus [[12. juuli]]l [[1912]] [[Peeter Suure Sõjasadam]]a nurgakivipaneku pidulik tseremoonia, kus osales ka keiser Nikolai II kaaskonnaga. Siis alustati sõjasadama ehitamist, mis hõlmas praeguse [[Miinisadam]]a, [[Hundipea sadam]]a, [[Paljassaare sadam]]a ja [[Katariina kai]].

{{vaata|Peeter Suure sadam}}

===Sõjasadama juhid===

*viitseadmiral [[Robert von Wirén]]

 

==Tallinna sõjasadam Eesti Vabariigis==

[[1. aprill]]il [[1927]] moodustati Merejõudude Baas ja Sõjasadam iseseisvate üksustena, kuid alles [[1934]]. aastaks suudeti lõpetada kõige olulisemad tööd sõjasadama väljaehitamisel: ehitati lõplikult välja sadama[[kai]]d, ehitistesse toodi aurutorustik, veemagistraal ja [[elekter]], ehitati kaks raudteeliini, remonditi ehitused ja sisustati, sh laevaremonditöökoda, [[torpeedo]]de ja [[aku]]de töökoda, laod, suurtüki-, miini- ja [[mehaanika]] õppeklassid, spordisaal ja [[pesumaja]]. [[1940]] koosnes Eesti Mereväe Merejõudude Baas üld-, miini-, torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga<ref>[http://www.mil.ee/?menu=merevagi&sisu=mevbaas Mereväebaas]</ref>. Sõjasadama koosseisus olid abilaevad “[[Kompass (laev)|Kompass]]”, “[[Jaan Poska (laev)|Jaan Poska]]”, “[[Sakala (laev)|Sakala]]”, “[[Tahkona]]”, mootorpaadid, tuukripaat, veopraamid ja mootordresiinid.