Budism läänes: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
[[19. sajand]]il hakati Euroopas tõsisemalt huvituma budismist ning teistest mitte-euroopalikest usunditest ja filosoofiatest. Ühelt poolt nähti budismis ratsionaalsemat alternatiivi kristlusele, teisest küljest aga hakati koos spiritualismi ja [[teosoofia]] esiletõusuga nägema budismis ja teistes idamaistes õpetustes erilisi, müstilisi aspekte.<ref>Coleman, James William, The New Buddhism: The Western Transformation of an Ancient Tradition, Oxford University Press. 2001.</ref> Samal ajal ilmusid juba ka esimesed akadeemilised uurimused budismi kohta ning tekstide tõlked sanskriti ja paali keelest.
1881. aastal asutas T. W. Rhys Davids paalikeelsete tekstide tõlkimise, publitseerimise ja uurimise edendamiseks ''Pali Text Society''<ref>''Pali Text Society'' veebileht. [http://www.palitext.com/]</ref>, mis on jäänud selles valdkonnas kõige autoriteetsemaks allikaks tänapäevani. Samal aastal ilmus Oxfordi seeria ''Sacred Books of the East'' 10. köites [[Dhammapada]] Max Mülleri tõlkes ning Hermann Oldenbergi väga mõjukas budismi-alane uurimustöö ''Buddha: Sein Leben, seine Lehre, seine Gemeinde''.
Kui Aasias oli budism levinud peamiselt pühendunud munkade kaasabil, elava õpetusena, traditsioone ja õpetusliine järgides, siis läänemaailmas levis budism eelkõige raamatute kaudu, akadeemiliste uurimustena, tekstide tõlgetena ning mitmesuguste tõlgenduste ja kommentaaridena. Üks [[20. sajand]]i tuntumaid budismi tutvustajaid läänes oli [[Alan Watts]], kelle kohaselt võib budismi pidada ka [[psühhoteraapia]]ks.
{{Pooleli|kuu=detsember|aasta=2019}}
| |||