Johannes Lapmann: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
'''Johannes Lapmann''' ([[3. aprill]] [[1913]] Kibru küla, [[Harjumaa]] – [[1993]] [[Washington]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli eesti meremees ja lukksepp, kes tegi korduvalt katseid Nõukogude Liidust põgeneda. Oma rohkete seikluslike pööretega põgenemistega, mitmete eri episoodidega ning keeruliste väljamõeldud teooriatega on ta üks väljapaistvamaid juhtumeid selles vallas.
 
Johannes Rudolf Lapmann sündis Harjumaa ja Läänemaa piiril Kibru kalurikülas. Isa suri, kui lapsed olid väikesed. Lapsena põgenes Johannes Lapmann korduvalt kodunt ja saadeti koju tagasi mhmuuhulgas Viiburist[[Viiburi]]st ja Antwerpenist[[Antwerpen]]ist. Pärast sõjaväeteenistust Eesti mereväes läks ta kaubalaevale meremeheks ja jõudis 1936. aastal Ameerikasse, kus asus suhtlema Eesti Töölisklubide Liidu kommunistidega, aitas korraldada klubi asju ning osales põgusalt ajalehe "[[Uus Ilm"]] avaldamisel. 1940. aasta jaanuaris saabus ta Eestisse tagasi ning pärast juhutöid Tallinnas ja Tartus valiti uue võimu ajal [[Nõva vald (1939)|Nõva valla]] täitevkomitee esimeheks. Sõja puhkedes põgenes ta üle Leningradi[[Leningrad]]i Siberisse, kus lõplikult pettus nõukogude võimus.
 
1942. aastal üritas ta ületada Tadžikistani[[Tadžiki NSV]] ja Afganistani[[Afganistan]]i piiri, et põgeneda Briti vägede juurde Afganistanis, kuid arreteeriti. Johannes Lapmann võttis endale teise inimese dokumente kasutades võõra nime ning väitis, et on ameerika eestlane, kes soovib naasta kodumaale USAsseAmeerika Ühendriikidesse. Seda luba Lapmann siiski ei saanud ning ta asus tööle Arhangelskis[[Arhangelsk]]is ja üritas peita end 1945. aasta oktoobris britiBriti laevale, kuid jäi uuesti vahele ja arreteeriti. Pärast pikka uurimist saadeti Siberita vangilaagrisse [[Komi ANSV|Komis]], kust ta 1948. aasta septembris põgenes ja jõudis oktoobri keskel Eestisse. Lapmann asubasus ehitama kodu lähedal paati ning 1. novembril 1948 ületabületas ta Soome lahe, kuid 2. novembril ta arreteeritaksearreteeriti ningja saadetaksesaadeti Tallinna tagasi, kus saabsai karistuseks 25 aastat Siberisvangilaagrit.
 
Pärast vabanemist 1958. aastal hakkas Lapmann otsima uusi viise põgenemiseks. ErinevatestTema katsetestpõgenemiskatsetest saabsai tuntuimaks 1972. aasta septembris toimunud põgenemine kiirkaatril [[Rootsi]]. Lapmanni hakkas jälitama Ventspilsist[[Ventspils]]ist välja saadetud piirivalvelaev ning ta arreteeriti 20 meremiili Gotlandi[[Gotland]]i rannikust ja saadeti ENSV[[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] otsuselotsusega sõjaväelise alluvusega psühhiaatriahaiglasse[[psühhiaatria]]haiglasse. Alles 1989. aastal kinnitas ENSVEesti NSV kohus, et Lapmann on teovõimeline ning võib elada vaba inimesena. Vabanenud Lapmann suutis hankida endale küllakutseviisa USAsseAmeerika Ühendriikidesse, ta laenas raha ning sõitis reisilennukiga Leningradist [[New YorkiYork]]i. Ta elas kodutuna New Yorgi ja Washingtoni[[Washington]]i tänavatel ning varjupaikades, ja suri 1993. aastal Washingtonis.