Porfüür: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
12. rida:
Porfüüri kasutati juba [[Vana-Egiptus]]es, seda toodi [[Mons Porphyrites]]est, teateid sellest leiab [[Plinius Vanem]]a "Loodusloos".<ref name="Via Porphyrites">Louis Werner: [http://www.aramcoworld.com/issue/199806/via.porphyrites.htm Via Porphyrites] Aramco World, 1998</ref> Mons Porphyrites oli väga kaua kivimi ainuke leiukoht, arvatavasti töötas kaevandus vaheaegadega ajavahemikul [[29]]–[[335]] pKr.<ref>"Al-Ahram Weekly | Special: East of Edfu". Weekly.ahram.org.eg. 1999-02-24.</ref> Kaevandusest lääne poole Niiluse ääres asuvasse [[Qena]]sse (antiikajal Maximianopolis) viivat teed kirjeldas esimesena [[Strabon]], [[Ptolemaios]] kandis selle [[2. sajand]]il ''Via Porphyrites''e ('Porfüüritee') nime all oma maailmakaardile ja selle nime all tuntakse seda tänapäevani.
Porfüüri laiem kasutus jääb [[Vana-Rooma]] aega, materjal oli väga hinnatud nii Rooma [[tetrarhia]] ajal kui ka [[Bütsants]]is. [[Itaalia]] looduslikke porfüürileiukohti toona ei teatud, nii et kõik [[Rooma]] ehitiste porfüürsambad, imperaatorite [[büst]]ide porfüürtoogad ja [[Rooma panteon]]i porfüürpaneelid olid pärit Mons Porphyritise kaevandusest.<ref name="Via Porphyrites" /> Kivimi violetjaspunakas värvus seostus [[keiser]]liku [[purpur]]iga ja seda kasutati eelkõige keisritele mõeldud arhitektuuris ja skulptuuris. Tuntud näited [[Hilisantiikaeg|hilisantiigist]] on [[Neli tetrarhi|Nelja tetrarhi kujud]] [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsia Püha Markuse katedraali]] nurgal ja [[Liibanon]]is [[Heliopolis]]es asuva [[Baalbek]]i templi [[monoliit (kunst)|monoliitsed]] [[sammas|sambad]]. Porfüüri kasutati ka Bütsantsi keiserlikes ehitistes, nagu [[Konstantinoopoli suur palee]]<ref>A. G. Paspatēs (2004-04-30). The Great Palace Of Constantinople</ref> ja [[Hagia Sophia]]<ref>Emerson Howland Swift. [https://books.google.ee/books?id=KhpUAAAAMAAJ&redir_esc=y Hagia Sophia] Columbia University Press, 1940</ref>
Porfüürist [[altar]]eid, ehis[[vaas]]e ja [[purskkaev]]ubasseine hakati [[renessanss|renessansi]] ajal uuesti kasutama ja neid on avastatud Itaaliast küllalt kaugelt, koguni [[Kiiev]]ist.<ref>"Archaeology". Arch.soton.ac.uk. 2012-09-25.</ref> [[Rooma Peetri kirik]]us märgib porfüürketas põrandas kohta, kus olevat kroonitud [[Karl Suur]].
|