Tellis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Link
14. rida:
[[18. sajand]]il võeti kasutusele press, mis surus [[valts]]ide vahelt läbi savilindi, millest lõigati vajaliku suurusega plonnid. Plonnid kuivatati ning põletati ringi- või siksakikujulises puudega köetavas ahjus. [[1870. aastad|1870. aastatest]] alates töötasid tellisepressid [[aur]]u jõul. [[20. sajand]]i alguseks tegutses Eestis üle 100 tellisetööstuse ja aastas toodeti 50 miljonit tellist. Suurim [[Aseri tellisetehas|praegu tegutsev]] tellisetööstus asub [[Aseri]]s.
 
Enne [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] asutati Eestis A/S "[[Telliskivi Tehased]]" ja tehased: Sindi-Lodja [[Reiu jõgi|Reiu jõe]] suudme lähistel vasakkaldal asunud [[Sindi-Lodja telliskivitehas|tellisetehas]] mis rajati 1936. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/article/varblavalla/2016/05/01/10 PÄRNUMAA SAVI- JA TELLISETÖÖSTUSTEST], Varbla valla infoleht, nr. 5, 1 mai 2016</ref> ja taaskäivitati tööstus [[Aseri tsemendivabrik|Aseri telliskivitehas]]es<ref>[http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?kid=418034&year=1938&calendar= Aseri Telliskivitehas (om. a.-s. Telliskivitehased)], Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia</ref> ning 1938 avati endise [[Vene-Balti laevaehitustehas]]e territooriumil uus [[Kopli telliskivitehas]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/10/15/18 Moodsas Kopli telliskiwitehases], Päewaleht, nr. 280, 15 oktoober 1938</ref>.
Ehitustellise tavalised mõõdud on 65×120×250 mm. [[20. sajand Eestis|20. sajand]]i I poolel kasutati Eestis enamasti kive mõõdus 27x13x7 cm, alates 1941. aastast sai [[Eesti NSV]]-s [[standard]]mõõduks 25x12x6,5 cm.
 
Ehitustellise tavalised mõõdud on 65×120×250 mm. [[20. sajand Eestis|20. sajand]]i I poolel kasutati Eestis enamasti kive mõõdus 27x13x7 cm,. alatesAlates 1941. aastast sai [[Eesti NSV]]-s ehitustellise [[standard]]mõõduks 25x12x6,5 cm.
 
Lisaks savitellistele tuntakse [[silikaattellis]]eid, mille valmistamisel pressitakse kokku [[lubi|lubja]] ja [[liiv]]a [[segu]] ning kuumutatakse seda [[autoklaav]]is veeaurus, nii et moodustub [[hüdrosilikaat]]idest sideainekivi. Tehnoloogia pärineb [[1880. aastad|1880. aastatest]], Eestis valmistatakse silikaattelliseid [[1910]]. aastast.