Erinevus lehekülje "Tapa raudteejaam" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Veoste vähesuse tõttu on tänapäeval manöövrimäe seadmed, [[Pööre (raudtee)|pöörang]]ud ja nõlval asunud kõverad demonteeritud. Jaamas on siiski tänaseni olemas kokku kaksteist sorteerimisjaama teed, ning sorteerimine Tapa jaamas väikses mahus siiski toimub, kuid mitte mäel. Praegu töödeldakse Tapa jaamas umbes 150–200 vagunit ööpäevas, kuigi 2000. aastate algul oli see number 1250.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20201217.2.5.1 Ainus sortimisjaam tahetakse teha Tapale]; Virumaa Teataja, nr. 243, 17 detsember 2020. DIGAR</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161210 Ühiselamukoha pärast inimeste elu ja vara hoidjaks]; Virumaa Teataja, nr. 239, 10 detsember 2016. DIGAR</ref>
 
2024. aastaks on kavas Tapa sorteerimisjaam koos mäega taasavada, tänu millele suletakse praegune vagunite sorteerimine [[Ülemiste kaubajaam|Ülemiste]]l.<ref>{{Netiviide|autor=Anu Viita-Neuhaus|url=https://virumaateataja.postimees.ee/7225551/ulemiste-sorteerimisjaama-kolimiseks-tapale-eraldatakse-10-6-miljonit|pealkiri=Ülemiste sorteerimisjaama kolimiseks Tapale eraldatakse 10,6 miljonit|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=15.04.2021|vaadatud=19.04.2021}}</ref>
 
Koos manöövrimäega ehitati 1980. aastate lõpul Tallinna suunal ka uus [[silikaattellis]]test neljakorruseline elektritsentralisatsiooni hoone (analoogne [[Ülemiste kaubajaam|Ülemiste]] hoonega), kust toimib signalisatsiooni-, tsentralisatsiooni-, ja blokeeringuseadmete juhtimine ka tänapäeval ning töötab jaamakorraldaja.<ref>Harri Allandi. 140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis. Tapa 2010</ref>
Varem järgnes Narva suunal Tapale ka Udriku raudteepeatus, XX sajandi teisel poolel aga [[Neeruti raudteepeatus]]e kohale rajatud [[Udriku raudteejaam]], mis suleti ilmselt 1980. aastate lõpul.
 
2011. aastal ehitati Tapale kaks uut 550 mm kõrgust täispikkaja 150 m pikkust raudteedevahelist perrooni[[perroon]]i, kus peatuvad Elroni reisirongid, samuti rajati kummalegi poole jaamahoonet veel kaks 400 m pikkust madalat perrooni, mida kasutavad rahvusvahelised reisirongid.<ref>[https://www.evr.ee/files/Tapa-TKA-22-09-2020-1-muud.xls Tapa jaama tehnokorraldusakt]; Eesti Raudtee</ref> Samal aastal läbis uuenduskuuri ja paigutati jaamahoone kõrvale ka monumendina seisev [[L (auruvedur)|L seeria auruvedur]].<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/487072/tapa-auruvedur-saab-uue-elu Tapa auruvedur saab uue elu]; Virumaa Teataja, 03.07.2011</ref>
 
==Jaamahoone==
Alates 1997. aastast tegeles rongipiletite müügiga AS [[Edelaraudtee]]. Piletimüük Tapa jaamast lõpetati 1999. aastal ning piletilaekuri koht likvideeriti.<ref>[https://www.tapamuuseum.ee/ajalugu/raudtee/ensv-1940-1991/ Tapa Muuseum - ENSV 1940-1991]</ref>
 
Jaamahoone oli osaliselt avatud kuni [[2004]]. aastani. Sama aasta sügiseks oli hoone tegevusest alles jäänud vaid tagasihoidlik puhvet, ootesaal oli suletud.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2265965/vaksalid-aja-hammasrataste-vahel Vaksalid aja hammasrataste vahel]; Virumaa Teataja, 16.10.2004</ref> Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana ja kultuurisündmuste läbiviimiseks.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64538362/teater-paneb-tapa-jaama-elama Teater paneb Tapa jaama elama!]; Maaleht, 15.06.2012</ref><ref>[https://menu.err.ee/611396/tapal-aratatakse-rongijaam-ellu Tapal äratatakse rongijaam ellu]; ERR, 06.08.2017</ref>
 
[[2017]]. aastal tunnistati AS [[Eesti Raudtee]]le kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga [[kultuurimälestis]]eks (nr 30404). Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.<ref>[https://kultuur.err.ee/603318/tapa-raudteejaama-peahoone-tunnistati-kultuurimalestiseks Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks] ERR, 21.06.2017</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/320062017007 Tapa raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine] Riigi Teataja</ref>
585

muudatust