Porfüür: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
#REDIRECT Porfüüriline struktuur |
Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele Porfüüriline struktuur Märgised: Ümbersuunamine eemaldatud Täpsustuslehekülgede lingid |
||
1. rida:
'''Porfüür''' ([[vanakreeka keel]]est πορφύρα ''porphýra'', '[[purpurtigu]]', '[[purpurvärv]]') on laialt kasutatav katustermin mitmesuguste vulkaaniliste kivimite kohta, mille väga peeneteralises põhimassis sisalduvad suuremad [[kristall]]id ([[porfüüriline struktuur]]).
Tänapäevases geoloogiaterminoloogias kasutatakse sõna "porfüür" või "porfüriit" enamasti [[Järelliide|järelliitena]], mis tähistab teatava struktuurse väljanägemisega kivimeid. Vastavalt kivimi keemilisele koostisele jagatakse kivimid porfüürideks ja porfüriitideks. Porfüürid on happelise, porfüriidid aga aluselise koostisega. Kui porfüürilise struktuuri moodustavad päevakivid, siis on porfüürides ülekaalus leelispäevakivid, porfüriitides aga plagioklassid.
== Ajaloost ==
Kauni värvi ja tekstuuri tõttu on porfüür olnud iidsetest aegadest armastatud dekoratiivkivi.
Porfüüri kasutati juba [[Vana-Egiptus]]es, seda toodi [[Mons Porphyrites]]est, teateid sellest leiab [[Plinius Vanem]]a "Loodusloos"<ref name="Via Porphyrites">Louis Werner: [http://www.aramcoworld.com/issue/199806/via.porphyrites.htm Via Porphyrites] Aramco World, 1998</ref>. Mos Porphyrites oli väga kaua kivimi ainuke leiukoht, arvatavasti töötas kaevandus vaheaegadega ajavahemikul [[29]]–[[335]] pKr<ref>"Al-Ahram Weekly | Special: East of Edfu". Weekly.ahram.org.eg. 1999-02-24.</ref>. Kaevandusest lääne poole Niiluse ääres asuvasse [[Qena]]sse (antiikajal Maximianopolis) viivat teed kirjeldas esimesena [[Strabon]], [[Ptolemaios]] kandis selle [[2. sajand]]il ''Via Porphyrites''e ('Porfüüritee') nime all oma maailmakaardile ja selle nime all tuntakse seda tänapäevani.
Porfüüri laiem kasutus jääb [[Vana-Rooma]] aega, materjal oli väga hinnatud nii Rooma [[tetrarhia]] ajal kui ka [[Bütsants]]is. [[Itaalia]] looduslikke porfüürileiukohti toona ei teatud, nii et kõik [[Rooma]] ehitiste porfüürsambad, imperaatorite [[büst]]ide porfüürtoogad ja [[Rooma panteon]]i porfüürpaneelid olid pärit Mons Porphyritise kaevandusest<ref name="Via Porphyrites" />. Kivimi violetjaspunakas värvus seostus [[keiser]]liku [[purpur]]iga ja seda kasutati eelkõige keisritele mõeldud arhitektuuris ja skulptuuris. Tuntud näited [[Hilisantiikaeg|hilisantiigist]] on [[Neli tetrarhi|Nelja tetrarhi kujud]] [[Veneetsia]] [[Püha Markuse katedraal]]i nurgal ja [[Liibanon]]is [[Heliopolis]]es asuva [[Baalbek]]i templi [[monoliit (kunst)|monoliit]]sed [[sammas|sambad]]. Porfüüri kasutati ka Bütsantsi keiserlikes ehitistes, nagu [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Hagia Sophia]]<ref>Emerson Howland Swift. [https://books.google.ee/books?id=KhpUAAAAMAAJ&redir_esc=y Hagia Sophia] Columbia University Press, 1940</ref> ja.<ref>A. G. Paspatēs (2004-04-30). The Great Palace Of Constantinople</ref>. [[Constantinus Suur]]e vastuvõturuumides oli purpursest porfüürist põrandaosad, millele ainult keiser tohtis astuda; keisri pojad sünnitati porfüürseintega tubades ('Porphyrogennetos' tähendab purpuris või purpurtoas sündinut) ja valitsejad sängitati pärast surma porfüürist [[sarkofaag]]idesse. Bütsantsi eeskuju järgisid [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] ja [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] kuningad: [[Palermo toomkirik]]us seisavad keisrite [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] ja [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] ning Sitsiilia valitsejate [[Roger II]] ja Sitsiilia Konstanze porfüürsarkofaagid, samuti nagu [[Guglielmo I di Sicilia]] sark [[Monreale toomkirik]]us.
Porfüürist [[altar]]eid, ehis[[vaas]]e ja [[purskkaev]]ubasseine hakati [[renessanss|renessansi]] ajal uuesti kasutama ja neid on avastatud Itaaliast küllalt kaugelt, koguni [[Kiiev]]ist<ref>"Archaeology". Arch.soton.ac.uk. 2012-09-25.</ref>. [[Rooma Peetri kirik]]us märgib porfüürketas põrandas kohta, kus olevat kroonitud [[Karl Suur]].
[[4. sajand]]il unustati Mons Porphyritise kaevandus. Tänapäeval on teada leiukohad paljudes Euroopa maades: [[Itaalia]]s [[Trentino]] lähedal ja [[Lõuna Tirool|Lõuna-Tirool]]is, [[Saksamaa]]l [[Tüüringi mets]]as, Kirde-[[Saksimaa]]l ja [[Saale]] piirkonnas, [[Norra]]s Oslo lähedal, [[Uus Maailm|Uues Maailmas]] [[Argentiina]]s ja [[Mehhiko]]s.
Porfüüri suure survetugevuse ja vastupidavuse tõttu kasutatakse seda tänapäeval sageli sillutiskivina.
<gallery>
Minerva Alexander Mazarin Louvre Ma3385.jpg|[[Minerva]] büst 2. sajandist (17. sajandi täiendustega), Louvre
Baptismal Font Magdeburg.jpg|[[Magdeburgi toomkiriku]] ristimiskivi
Venice – The Tetrarchs 03.jpg|[[Neli tetrarhi]] Veneetsia Püha Markuse katedraali seinas
Palermo-sarcofago_di_federico_II.jpg|Friedrich II ja Roger II sarkofaagid Palermo toomkirikus
Tomb of William I of Sicily - Cathedral of Monreale - Italy 2015.JPG|Sitsiilia Guglielmo I haud [[Monreale toomkirik]]us
</gallery>
| |||