Erinevus lehekülje "Tapa raudteejaam" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Reisirong]]ide vastuvõtmist ja ärasaatmist teostas jaamahoones tegutsenud vaksalikorraldaja jaamakorraldajalt saadud loa alusel.
 
Esimene suurem jaama uuendus toimus 1960. aastatel. Jaam varustati automaat[[blokeering]]u seadmetega, seoses millega rajati ka kolmekorruseline elektritsentralisatsiooni hoone (amortiseerunud hoone õhkasid Tapa [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|pioneeripataljon]]i ajateenijad 2009. aastal).<ref>[https://www.postimees.ee/184288/kaitsevaelased-ohkisid-tapal-tuhja-hoone Kaitseväelased õhkisid Tapal tühja hoone]; Postimees, 05.11.2009</ref>
 
Novembris 1988 valmis jaama ümberehitus manöövrimäega [[sorteerimisjaam]]a näol, mis suleti 2000. aastate algul.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/132170/tapal-kaotab-too-500-raudteelast Tapal kaotab töö 500 raudteelast]; Õhtuleht, 03.12.2002</ref> Veoste vähesuse tõttu on tänapäeval manöövrimäe seadmed, [[Pööre (raudtee)|pöörang]]ud ja osaliselt ka kaksteist sorteerimisjaama teed demonteeritud.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20201217.2.5.1 Ainus sortimisjaam tahetakse teha Tapale]; Virumaa Teataja, nr. 243, 17 detsember 2020. DIGAR</ref>
 
2024. aastaks on kavas Tapa sorteerimisjaam taasavada, tänu millele suletakse praegune vagunite sorteerimine [[Ülemiste kaubajaam|Ülemiste]]l.<ref>{{Netiviide|autor=Anu Viita-Neuhaus|url=https://virumaateataja.postimees.ee/7225551/ulemiste-sorteerimisjaama-kolimiseks-tapale-eraldatakse-10-6-miljonit|pealkiri=Ülemiste sorteerimisjaama kolimiseks Tapale eraldatakse 10,6 miljonit|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=15.04.2021|vaadatud=19.04.2021}}</ref>
 
Interjööri algsetest ehitusdetailidest on säilinud vähe. Näiteks võib tuua puhvetis puidust geomeetrilise ornamendiga kassettlage, helesiniste ruutudega väga kvaliteetselt laotud kiviparketti, tahvelust ja glasuurpottidest ahjusid, mis on säilinud ootesaali tagumises osas.
 
1998. aasta lõpuks tegutses Eesti Raudtee töötajaid 1200 m² suuruses vaksalihoones kokku neli, nendele lisandusid veel aga piletimüüad ja puhveti töötajad. 1998. aasta seisuga maksis laguneva hoone ülalpidamine omanikule 300 000 krooni aastas, millest põhilise kulu moodustas ehitise kütmine.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/31213/tapa-jaam-saatuse-hooles Tapa jaam saatuse hooles]; Õhtuleht, 08.12.1998</ref>
 
Ehitis oli jaamahoonena kasutusel kuni [[2004]]. aastani. Sama aasta sügiseks oli hoone tegevusest alles jäänud vaid tagasihoidlik puhvet.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2265965/vaksalid-aja-hammasrataste-vahel Vaksalid aja hammasrataste vahel]; Virumaa Teataja, 16.10.2004</ref> Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana.
729

muudatust