Nikolai II: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link
DanUvarov (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
8. rida:
Ta oli Suurbritannia kuninga [[George V]] nõbu ja Preisimaa kuninga [[Wilhelm II]] sugulane. Alates 1910. aastast valitsesid nad 7 aastat üheaegselt.
 
Nikolai II valitses aastatel 1894–1917. Tema valitsemisaeg lõppes 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]iga, misjärel vangistati ta koos perega [[Tsarskoje Selo|Tsarskoje Selos]] asuvasse [[Aleksandri palee]]sse, mis oli olnud Nikolai II ametlik residents. Kolm kuud hiljem viidi perekond [[Tobolsk]]isse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks elupaigaks. Nikolai II ("kodanik Nikolai Romanov"), tema abikaasa [[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918Nikolai II abikaasa)|Aleksandra Fjodorovna]], neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti [[bolševikud|bolševike]] Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsusega maha 17. juulil 1918.
 
2000. aastal kuulutas [[Vene Õigeusu Kirik]] Nikolai II ja ta perekonna [[pühak|pühadeks]] [[märter|märtriteks]].
23. rida:
== Kihlus, abielu ja troonipärimine ==
 
1894. aasta aprillis kihlus Nikolai Hesseni printsessi [[Victoria Alix Helena Louise Beatrice]]ga. Alix võttispöördus omaks õigeusuõigeusku ja sai vene nime [[Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa)|Aleksandra Fjodorovna]].
[[1894]]. aastal suri [[Aleksander III]], keda arvati veel troonil olevat vähemalt 20 aastat. Nikolai tundis, et ei ole ettevalmistunud uueks rolliks Venemaa ees. Troonile saades oli Nikolai kõigest 26-aastane.
Pulmad toimusid 1894. aasta novembris, mis peeti võrreldes teiste keisrite pulmadega tagasihoidlikumalt. [[Talvepalee]] uhkusele eelistas keiserlik paar [[Tsarskoje Selo]]s asuva [[Aleksandri palee]] eraldatust ja lihtsust, kuhu mindi peagi elama.
55. rida:
[[Pilt:Christian Quarter IMG 9535.JPG|pisi|Nikolai II]]
 
Nikolai II abikaasa [[Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa)|Aleksandra Feodorovna]] põhiliseks iseloomuomaduseks oli häbelikkus, mida soosis tema viktoriaanlik kasvatus, kuid mis õukondlastele tundus ükskõiksuse ja üleolekuna. Suhted Nikolaiga olid väga head, mida kinnitavad siiani säilinud lõputud armastuskirjad. Keiserlik paar pelgas intriige ja kuulujutte levitavat õukonda. Selle eest põgeneti Peterburist [[Tsarskoje Selo]]sse, kus nauditi perekonna kitsast ringi. Paari esimesed lapsed olid neli tütart. Muret tegi, et siiani polnud sündinud troonipärijat. Kauaoodatud poisslaps sündis 1904. aastal. Paari nädala vanusel lapsel avastati ravimatu haigus [[hemofiilia]] ehk vere hüübimatus, X-kromosoomi mutatsioonist põhjustatud haigus, mille kandjateks on naised, kuid mis esineb ainult poisslastel. Troonipärijat Alekseid ohustas iga väiksemgi kriimustus ja kukkumine. Poiss võis pikka aega terve olla, kui järsku tabas teda ninaverejooks, mis aheldas ta kuudeks voodisse. Aleksandra oli poisi juures ööd ja päevad ning püüdis teha kõik, et oma poega aidata.
 
=== Keisriperekond ja müstika ===
78. rida:
Bolševike valitsus kavatses nende üle kohut mõista, kuid toona oli Venemaal bolševike võim ebakindel. Lisaks tahtis [[Lenin]] kasutada keisri perekonda trumpkaardina Saksa keisri Wilhelm II vastu, kuna Venemaa oli [[Brest-Litovski rahu]]lepinguga Saksamaale sunnitud loovutama suuri maa-alasid, ning Aleksandra oli Wilhelm II sugulane. Nende tegevuses ei suudetud aga leida kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovitš Romanov koos perekonnaga [[Jekaterinburg]]i. Uurali oblastinõukogu tahtis tsaariperekonna surma mõista, et vältida nende võimalikku vabastamist valgekaartlaste poolt. Kui aga nõukogu sõjaväekomissar Gološtšokin külastas 3.–8. juulil Moskvat, ei kiitnud Lenin nende otsust heaks. Kui Gološtšokin valmistus 8. juulil Jekaterinburgi tagasi sõitma, kutsus [[Jakov Sverdlov|Sverdlov]] ta uuesti kokkusaamisele, ning ütles, et peamine on kohtuprotsessi korraldamine, kuid kui Jekaterinburgi ähvardab valgekaartlaste kätte langemine, tuleb keiser tappa. Kuna Jekaterinburgile lähenesidki valgekaartlased, hukati Nikolai Aleksandrovitš Romanov ja ta perekonna ning õukonna liikmed Sverdlovi ja Uurali oblastinõukogu sõjatribunali otsuse põhjal bolševike ([[Jankel Jurovski]] juhtimisel) poolt:
*13. juunil 1918 hukati Permi lähedal suurvürst [[Mihhail Aleksandrovitš]] Romanov.
*17. juulil 1918 kell 2.30 hukati Nikolai II, tema naine [[Aleksandra Fjodorovna (1872-1918Nikolai II abikaasa)|Aleksandra Fjodorovna]], nende viis last – Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13-aastane [[Aleksei Nikolajevitš|troonipärija Aleksei]] – ning kolm teenijat ja arst bolševik Jurovski juhendamisel Jekaterinburgis insener [[Ipatjevi maja]] keldris. Ipatjevi maja ei ole säilinud, sest [[Boriss Jeltsin]] laskis selle Moskva korraldusel lammutada <ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 259</ref>.
*18. juunil 1918 hukati samas lähedal Alapajevskis suurvürst [[Sergei Aleksandrovitš]] Romanov ning heideti elusalt 60 meetri sügavusse kaevandusšahti tema lesk Jelizaveta Fjodorova (Nikolai II naise Aleksandra Fjodorovna õde), suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i pojad Joann Konstantinovitš, Konstantin Konstantinovitš ja Igor Konstantinovitš ( Nikolai II vanaonu poja lapsed), vürst Vladimir Palei (suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš]] Romanovi poeg ja Nikolai II onupoeg)
*28. jaanuaril 1919 lasti maha Peterburis [[Peeter-Pauli kindlus]]es suurvürstid [[Georgi Mihhailovitš]], [[Nikolai Mihhailovitš]], [[Dmitri Konstantinovitš]] ja [[Pavel Aleksandrovitš]] Romanov.