Redaktsioon: 2. detsember 2020, kell 18:42 redigeeri Minä muka (arutelu \| kaastöö) 128 muudatust Link ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 16. oktoober 2021, kell 11:52 redigeeri eemalda Teomees (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5182 muudatust Täiendatud
3. rida: '''Köis''' on tugevast orgaanilisest või sünteetilisest kiudainest ([[kanep]]ist, [[džuut\|džuudist]], [[sisal]]ist, [[manilla]]st või [[polümeer]]kiududest) valmistatud toode. Köisi kasutatakse sidumiseks, kinnitamiseks ning jõu ja liikumise ülekandmiseks. Köie läbimõõdu alampiiriks loetakse tinglikult 8 mm, peenem toode on '''nöör'''. [[~~merendus~~Merendus]]es kasutatavaid köisi ehk otsi nimetatakse vallideks. Köisi jätkatakse või parandatakse pleissimise teel. Eristatakse punutud ja keerutatud köisi. Köisi keerutatakse mitmes järgus: heide keerutamisel saadakse sõõre, mitme sõõrde kokkukeerutamisel kee, kolme või enama kee kokkukeerutamisel – köis. Punumisviisi määrab punutavate sõõrete arv (tavaliselt 3, 4, 6 või 8). Punutud köied venivad vähem kui keerutatud. [[Pilt:SuperMacro Rope.JPG\|pisi\|Keerutatud köis]] ==Ajalugu== [[Pilt:Yarn twist S-Left Z-Right.png\|pisi\|S- ja Z-keerutus]] [[Euroopa]]s valmistati varasemal ajal köisi laialdaselt kodusel teel, kasutades selleks [[köievändad\|köieväntasid]]. Eesti [[talu]]des tehti veel [[20. sajand]]i alguses suur osa oma tarbeks minevaid köisi käsitööna, peamiselt köiemeistrite poolt. Eesti taludes valmistati veel 20. sajandi alguses suur osa oma tarbeks minevaid köisi käsitööna, oli ka köiemeistreid. Köie sõõrete tegemiseks kasutati köiepööra, keede tegemiseks ja köie kokkukeerutamiseks köieväntasid. Et need enneaegu kokku ei keerduks, pandi nende vahele kolmetahuline puuklots, nn kutsikas ehk käpp, või nn köiekamm ehk käievabe. Köit valmistati harilikult kolmekesi.<ref>Eesti Entsüklopeedia 5. köide, Tallinn, Kirjastus "Valgus" 1990, lk. 318</ref> Köit on Eesti murretes üldiselt nimetatud ka ''veruk(as)'' ja ''vant'', lisaks ''köuds'' ehk ''käuds'' ([[Tartu murre\|Tartu]] ja [[Võru murre\|Võru murdes]]<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=20300&sona=k%F6%FCds Murdekaart] , vaadatud 16.10.2021</ref>), ''nuor(a)'' ([[rannikumurre\|rannikumurdes]]<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=33837&sona=nuor(a) Murdekaart]</ref>), ''tropp'', ''tross'', ''tou'', ''looper'' ja ''soring'' (saartel ja [[Lääne-Eesti]]s<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=59319&sona=tropp Murdekaart]</ref>) jne. Merendusega seotud köite kohta käivaid murdesõnasid on veel enam. ==Köie tegemine== Köisi keerutatakse mitmes järgus: heide keerutamisel saadakse sõõre, mitme sõõrde kokkukeerutamisel kee, kolme või enama kee kokkukeerutamisel – köis. Punumisviisi määrab punutavate sõõrete arv (tavaliselt 3, 4, 6 või 8). Punutud köied venivad vähem kui keerutatud. Köie sõõrete tegemiseks kasutati [[köiepöör]]a, keede tegemiseks ja köie kokkukeerutamiseks köieväntasid. Et keed enneaegu kokku ei keerduks, pandi nende vahele kolmetahuline puuklots, nn ''kutsikas'' ehk käpp, või nn ''köiekamm'' ehk ''köievabe''.<ref>Eesti Entsüklopeedia 5. köide, Tallinn, Kirjastus "Valgus" 1990, lk. 318</ref> Köit valmistati harilikult kolmekesi, kummaski köievända otsas mees väntasid keeramas ning keskel kolmas, kelle käes oli köiekamm.<ref>[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 116</ref> ==Vaata ka== *[[Vaenuköis]] ==Viited== 17. rida ⟶ 23. rida: {{viited}} [[Kategooria:Etnograafia]] [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Talutööd]] [[Kategooria:Tehnika]]

Köis: erinevus redaktsioonide vahel