Edwin Hubble: erinevus redaktsioonide vahel

[[1920. aastad|1920. aastatel]] tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused, mis muutsid astronoomide arusaamu [[Universum]]ist ja meie kohast sellest igaveseks. Enne Hubble’i avastusi uskus suurem osa astronoome, et [[Linnutee]] – rohkem kui 200 miljardist tähest koosnev [[galaktika]], mille läbimõõt on 100 000 [[valgusaasta]]t ja kuhu kuulub ka [[Maa (planeet)|Maa]] koos [[Päikesesüsteem]]iga – moodustabki kogu Universumi. [[1924]]. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Mount Wilsoni [[observatoorium]]is tehtud vaatlused näitasid, et kauged ja kahvatud [[valguspilv]]ed Universumi sügavustes on tegelikult terved galaktikad.

 

 

==Elulugu==

Pärast sõja lõppu jätkas Hubble tööd Mount Wilsonis, kus ta üritas veenda oma tööandjat selles, et on vaja muretseda veel parem teleskoop veelgi kaugemate Universumi alade uurimiseks.

 

 

 

Elu viimastel aastatel üritas ta saavutada astronoomia arvestamist füüsikateaduste hulka, selle asemel, et olla omaette teadus. Ta tegi seda peamiselt selleks, et ka astronoomidel – ka temal endal – oleks võimalus saada pärjatud [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnaga]] suure panuse eest [[astrofüüsika]]sse. Ta võitles selle nimel kaua, kuid üsna tulutult. Lõpuks, 1953. aastal otsustas Nobeli auhinna komitee siiski, et astronoomiatöid hinnatakse füüsikaauhinna kõlvuliseks. See oli aga juba paar kuud pärast Hubble'i surma ning Nobeli auhinda ei anta välja postuumselt.