Kunstnikupalk: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '{{Fotomontaaž | foto1a = Kaido Ole, eesti kunstnik.jpg{{!}}Kaido Ole | foto1b = Flo Kasearu.jpg{{!}}Flo Kasearu | foto2a = HiandBye-KrisLemsalu-9.jpg{{!}}Kris Lemsalu | suurus = 250 | asend = right | vahed = 3 | värv = #FFFFFF | ääris = 1 | äärise_värv = black | tekst = Kunstnikupalka on teiste seas saanud Kaido Ole, Flo Kasearu ja Kris Lemsalu. | teksti_taustavärv = }} '''Kunstnikupalk''' on professionaalsetele kunstnikele makstav palk, mille eesmärk on võimald...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 11. oktoober 2021, kell 13:45
Kunstnikupalk on professionaalsetele kunstnikele makstav palk, mille eesmärk on võimaldada neile loomingulisele tegevusele pühendumist, ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Palgaga kaasnevad ka sotsiaalsed garantiid, pakkudes kunstnikule suuremat stabiilsust.[1] Raha palga maksmiseks eraldab Kultuuriministeerium toetusena loomeliidule.[2]
Esimene tähtaeg kunstnikupalgale kandideerimiseks oli 2015. aasta 30. november ja esimesed toetused eraldati valdkonna loomeliidule 2016. aastal. Kui esialgu oli palga suuruseks määratud üle-eelmise aasta keskmine brutopalk koos maksudega, siis alates 2019. aastast on palga suuruseks 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk. Palka makstakse kunstnikule kolme aasta vältel.[1][2]
Kandideerimine
Kunstnikupalga saajaks kandideerija peab olema erialaselt aktiivne ja tippvormis olev kunstnik, kuraator, kunstiteadlane või kunstikriitik, kes on kas Eesti kodanik või kellel on siinne elamis- ja tööluba. Kandidaat ei pea kuuluma loomeliitu. Taotluste hindamisel arvestatakse eeskätt kandidaadi kolme järgneva aasta loometöö plaaniga, kuid hinnatakse ka haridust, kogemust, varasemat loomingulist tegevust jne. Palga saamisega kaasneb ka kohustus anda loomeliidule igal aastal vabas vormis ülevaade oma erialasest tegevusest.[1]
Kunstnikupalga määramise osas teevad valiku kesksete näitusorganisatsioonide (Kumu, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindajad.[2]
Kunstnikupalga saajad
2021‒2023
Tähtajaks 16.11.2020 laekus liidule 50 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]
2020‒2022
Tähtajaks 04.11.2019 laekus liidule 53 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]
2019‒2021
Tähtajaks 05.11.2018 laekus liidule 48 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]
2018–2020
Tähtajaks 30.11.2017 laekus liidule 37 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]
2017–2019
Tähtajaks 30.11.2016 laekus liidule 41 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele (Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud kolmele kunstnikupalgale lisas liit omavahenditest neljanda kunstnikupalga):[1]
2016–2018
Tähtajaks 30.11.2015 laekus liidule 73 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]