Redaktsioon: 1. detsember 2020, kell 20:03 redigeeri 2001:7d0:8b18:a680:6cac:2d6f:ffb2:a6c6 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. oktoober 2021, kell 10:51 redigeeri eemalda 91.129.96.44 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
19. rida: 1949. aastal asuti projekteerima ja ehitama Eesti-Vene suurimat hüdrotehnilist rajatist – [[Narva hüdroelektrijaam]]a. Narva veehoidla rajati 1950. aastate alguses ja saavutas täismõõtmed 5. mail [[1956]]. Veehoidla alla jäid mitu küla, vana kalmistu ja kabel ning ~~osade~~osa külade ([[Bolšaja Žerdjanka]], [[Ust-Žerdjanka]], [[Krivasoo küla]], [[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)\|Dolgaja Niva]], [[Nizõ]], Ust-Tšernovo (''Усть-Черново''), Uznovo (''Узново''), [[Vääska]]) elanikud asustati ümber. Osaliselt jäid veehoidla alla Narva ja Pljussa jõesäng ning täielikult nn [[Pjata laht]]. Narva veehoidla loomiseks suleti ülalpool [[Kreenholm]]i saart [[Narva jõgi\|Narva jõe]] säng 206 meetri pikkuse ja 9,2 meetri kõrguse betoonist ülevoolupaisuga, mis jagati üheteistkümneks avaks. Avadest saab läbi lasta vett 2450–2600 kuupmeetrit sekundis. Jääkaitseseinal on 13 ava, mis taluvad jää

Narva veehoidla: erinevus redaktsioonide vahel