Õigusriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pault (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Pault (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
3. rida:
Õigusriik on isikuvabadust kaitsev ühiskonnakord. Mõiste õigusriik pärineb [[saksamaa|saksa]] kultuuriruumist (sks. Rechtsstaat), ingliskeelses maailmas kasutatakse mõisteid: "legal state", "state of law", "state of justice", "state of rights", or "state based on justice and integrity".
 
Õigusriigi ühiskonnakorralduse aluseks on põhiseadus, mis sätestab [[Võimude lahusus|võimude lahususe]] ulatuse ning määrab erinevate [[Institutsioon|institutsioonide]] rollid, õigused, kohustused ja vastutuse. Kuigi [[Territoriaalriik|territoriaalriigis]] kehtestatud õiguskord on sätestatud kodanikkonna domineeriva osa huvidest lähtudes ja kaitseb seda, võib seda siiski nimetada õigusriigiks, kui ka [[Kapital|kapitali]] valitsev ja võimu teostav [[eliit]] peab alistuma ja järgima kirjalikult sätestatud õiguskorrale. Õigusriigi aluseks on sõltumatu kohtuinstitutsioon, mis hindab millise vaidleva osapoole tegevus järgis sätestatud õiguskorda. Õigusriik tähendab õiglast, sõltumatut ja erapooletut kohtumõistmist.<ref>{{Netiviide|autor=Julia Laffranque|url=https://arvamus.postimees.ee/7356851/julia-laffranque-mis-siis-ikkagi-juhtus-poola-oigusriigiga?fbclid=IwAR1UJyfB6c70FpMLfH0d7BlUi9hC_YdNUs6x72lO1UCCGSGlsLbo6AjAzHY|pealkiri=Mis siis ikkagi juhtus Poola õigusriigiga?|väljaanne=Postimees|aeg=10.09.2021}}</ref> Õigusriik rõhutab ühiskondliku moraali ja sisemise eetika olulisust, kaitseb oma kodanike loomulikke õigusi ning ei seo ennast ühegi religiooniga (s.t, et  riigireligioon puudub ning riik ja kirik on eraldatud).<ref>Carl Schmitt, ''The Concept of the Political'', ch. 7; ''Crisis of Parliamentary Democracy''</ref>
 
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 10 viitab selgesõnaliselt õigusriigile.