Hugo Münsterberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ungesellig (arutelu | kaastöö)
P Ajakirjade nimed ei käi jutumärkides
27. rida:
}}
 
'''Hugo Münsterberg''' ([[1. juuni]] [[1863]] [[Gdańsk|Danzig]], [[Preisimaa]] – [[16. detsember]] [[1916]] [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]], [[Massachusetts]], [[USA]]) oli [[sakslased|saksa]] psühholoog, kes tegutses ka USA-s. Teda peetakse [[rakenduspsühholoogia]] pioneeriks seoses oma uurimistöö ja teooriatega [[organisatsioonipsühholoogia|organisatsiooni-]], [[õiguspsühholoogia|õigus-]], [[kliiniline psühholoogia|kliinilise]], [[koolipsühholoogia|kooli-]] ja [[majanduspsühholoogia]] alavaldkondades.
 
==EluluguElukäik==
Hugo Münsterberg sündis Preisimaal Danzigis eduka saematerjalikaupmehe ja tunnustatud kunstniku-muusiku pojana. Vanemad surid enne Hugo 20-aastaseks saamist.
 
46. rida:
Oma 1908. aasta vastuolulises raamatus "On The Witness Stand" käsitles Münsterberg kohtuprotsessi käigu ekslikkust eeldamisel, et advokaadid, kohtunikud ja kuritegude pealtnägijad on piisavalt hästi varustatud võimete ja oskustega, et selgitada välja objektiivne tõde. Mitmeid eksperimente läbiviinuna viitas Münsterberg põhjustele, miks pealtnägijate tunnistused on kaheldava väärtusega, sh inimtaju ekslikkus nii visuaalsete kui ka ajaliste stiimulite tajumises ning mälu muutuv ja moonutatav olemus. Näiteks võib kahe pealtnägija meenutus samast sündmusest radikaalselt erineda, ilma et neil oleks motivatsiooni fakte moonutada.<ref name="XquZ2" />
 
Oma Harvardi loengute ajal tegi ta katseid oma tudengitega, millest ühes palus tudengitel 5 sekundi jooksul suurel valgel papitükil olevaid täppe vaadata ja hiljem nende arvu hinnata. Münsterbergi jaoks oli šokeeriv, et isegi sellistes soodsates oludes võisid inimeste hinnangud erineda seitsme- või kaheksakordselt.<ref name="XquZ2" />
 
===Kliiniline psühholoogia===
Münsterbergi uurimused psühholoogiliste häirete põhjustest põhinesid psühhofüsioloogilisel parallelismil – lähenemisel, mille kohaselt on teatud vaimsetel häiretel rakutasandil metaboolsed põhjused. Oma 1909. aasta raamatus "Psychotherapy" defineeris ta psühhoteraapia kui "haigete ravimise vaimse elu mõjutamisel ... võimalik, et ravimite, elektri, vanniskäigu või toitumise kaudu".<ref name="UszGv" /> Tegeledes vaimsete häirete põhjuste uurimisega, intervjueeris ja püüdis Münsterberg aidata mitmeid vaimsete häiretega inimesi, keskendudes põhiliselt oma patsientide motiveerimisele uskumaks, et nad suudavad oma pingutuste tulemusena olukorda parandada. Tema arvates ei olnud [[psühhoos]]i võimalik ravida, kuna selle põhjuseks pidas ta närvisüsteemi allakäiku.<ref name="GNatZ" /> [[1912]]. aastal asutas ta {{ill|de|Wilhelm Specht|Wilhelm Specht (Mediziner)|Wilhelm Spechtiga}} rahvusvahelise ajakirja "Zeitschrift fuer Pathopsychologie",<ref>[https://www.ub.uni-heidelberg.de/helios/digi/pathopsycho.html Zeitschrift für Pathopsychologie (1912-1919) – digital]</ref> mis pani aluse [[patopsühholoogia]]le.<ref>Клиническая психология : в 4 т. : учебник для студ. высш. учеб. заведений / под ред. {{ill|ru|Alla Holmogorova|Холмогорова, Алла Борисовна|А. Б. Холмогоровой}}. [https://klex.ru/h9u Т. 1. Общая патопсихология] / А. Б. Холмогорова. — М. : Издательский центр «Академия», 2010, стр. 13, 55.</ref>
 
===Töö- ja organisatsioonipsühholoogia===