Õpetaja Heinamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Linnaosale annab ilmet läbi kogu linna voolav [[Soolikaoja]], mida on varem paisutatud, nii on sinna tekkinud mitu ilusat tiiki. [[1960. aastad|1960. aastate]] teisel poolel suleti Soolikaoja Silla tänavast põhja poole jääv osa maa-alusesse kollektorisse. Tiikide kõrval asuvad Supeluse park, Allika park ja Vesiveski park. Supeluse pargi tiigi kohal paiknes varem Soolikoja baasil rajatud väliujula (L. Koidula 24), mis ehitati koos eelsoojendustiikide ja toreda ujulahoonega. Välibassein avati 1937. aastal ja 1938. aastal supelmaja, mida ka Konnakohvikuks kutsuti<ref>[https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2014/06/21/8.3 ÕPETAJA HEINAMAAL asus linna ainus ujula], Virumaa Teataja, nr. 120, 21 juuni 2014</ref>. Praegu paikneb endises ujulahoones pansionaat Kuldne Sügis (L. Koidula 22).

See linna piirkond oli ajalooliseltvarasematel sajanditel hoonestamata, siin paiknesid tiigid, soised rohu- ja karjamaad, tänavaid polnud. LiiklusInimeste ja kariloomade liikumine toimus mööda piirnevaid [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikka]] ja Karja tänavat. Seda [[Südalinn (Rakvere)|Südalinnast]] lõuna pool asuvat maa-ala asuti hoonestama [[20. sajand]]i esimestel kümnenditel.