Tõlliste mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida:
7. septembri 1930 ajaleht Postimees kirjutab: "Valgamaa maakorralduse komisjon määras tasumaksmise seaduse alusel Tõlliste mõisa endise omaniku pärijaile tasu 19.310 kr. Varem on endisele omanikule eraldatud "Palu" talu. Selle metsast saadud kuuldavasti 15 milj. sendi ümber ja kui ka talu ise juure arvata, teeb kogu tasusuurus 18 miljoni sendi ümber välja. Omanikuks oli Läti alam Breksman."[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?kid=395271&year=1930&calendar=]
 
PealePärast Eesti iseseisvumist mõis riigistati ning jagati asundustaludeks. Mõisasüda oli mitmete asunike käes, kuid majandamine ei läinud edukalt. 1937. aastal ostis selle Tõlliste vallavalitsus ning mõisahäärberisse koliti vallamaja. Mõisa peahoone hävis Teises maailmasõjas 1944. aastal.
 
Tõlliste mõisa asukohaks on varem ekslikult peetud endise postijaama varemeid [[Sangaste–Tõlliste maantee|Valga–Sangaste–Otepää maantee]] ääres, kus 1924.-1944. aastatel asus vanadekodu. See hoonetekompleks hävis samuti 1944. aastal.