Louvre: erinevus redaktsioonide vahel

Kunstimuuseum asub Seine'i parempoolsel kaldal endises [[Louvre'i palee|Louvre'i palees]], mis ehitati [[12. sajand]]il [[Philippe II Auguste]]'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre [[kindlus|kindlustus]], [[1546]]. aastal taandas [[François I]] selle kuninglikuks residentsiks. Koos linna laienemisega kaotas loss ajapikku kaitsefunktsiooni ja kindlustuse osa lammutati. Hoone vanimad seni alles olevad osad, nn Lescot' tiib, on ehitatud [[1540]]. aastate lõpus. Sajandite jooksul on hoonet mitmel korral laiendatud. Enamik tänapäevastest hooneosadest on ehitatud 17. ja 19. sajandil ning liigituvad stiiliselt [[Antiikarhitektuur|antiigi]] ja Itaalia [[renessanssarhitektuur]]<nowiki/>i alla.<ref>{{Raamatuviide|autor=Louis Hautecœur|pealkiri=Histoire du Louvre: Le Château – Le Palais – Le Musée, des origines à nos jours, 1200–1928.|aasta=1928|koht=Paris|kirjastus=L'Illustration|url=https://archive.org/details/histoiredulouvre00haut/page/n9/mode/2up}}</ref>

# [[Vana-Egiptus]] – koondab ligi 5000 museaali perioodist 4000 e.m.aeKr kuni 4. sajand pKr, mida eksponeeritakse 30 saalis. Kogusse kuuluvad kunst, papüüruserullid, muumiad, mitmesugused esemed, riideesemed, ehted, mängud, muusikainstrumendid ja relvad. Tuntumad museaalid: "Gebel al-Araki nuga (3300–3200 e.m.aeKr), "Istuv kirjatundjakirjutaja" (2620 või 2500 e.m.aeKr) ja "Tanise suur sfinks" (2600 e.m.aeKr).

# [[Lähis-Ida]] – koondab museaale varasest Lähis-Ida tsivilisatsioonist [[Islam|islami]]-eelsest ajast. Osakond on jaotatud piirkondade alusel kolmeks: [[Levant]], [[Mesopotaamia]] ([[Iraak]]) ja Pärsia ([[Iraan]]). Selle kogus on leide [[Sumer|Sumerist]] ja [[Akadi riik|Akadist]], tuntuim eksponaat on [[Hammurapi seadused|Happurapi seadustekoodeksi]] steel (1755–1750 e.m.aeKr).

# [[Vana-Kreeka]], [[etruskid]] ja [[Vana-Rooma]] – koodnab museaale perioodist 4000 e.m.aeKr kuni 6. sajand pKr.