Nikolai Rumjantsev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
||
21. rida:
===Tegevus poliitikuna===
[[1801]] nimetas uus keiser Nikolai Rumjantsevi [[Riiginõukogu (Venemaa)|Riiginõukogu]] liikmeks, [[senaator]]iks ja veeteede direktoriks. [[1802]]–[[1808]] oli ta ühtlasi ka kaubandusminister. Veeteede direktorina oli tema peamiseks teeneks uute laevatatavate veeteede rajamine, peamiselt kanalite ehitamise kaudu ja [[Peterburi]] Admiraliteedi kanali kallaste kindlustamine. Lisaks oli just minister Rumjantsev see, kes saatis [[1803]] teele Venemaa esimese ümbermaailmaekspeditsiooni [[Adam Johann von Krusenstern]]i ja [[Juri Lisjanski|Juri Fjodorovitš Lisjanski]] juhtimisel. Kaubandusministrina hakati tema eestvedamisel välja andma Venemaa esimest ärilehte "Sankt-Peterburgi Kommertsuudised" ("''Санкт-Петербургские коммерческие ведомости''"). Ta reformis kaubandusalast seadusandlust ning saavutas [[1807]] uue kaubandusmäärustiku kinnitamise.
Peale [[Tilsiti rahu]] sõlmimist juulis 1807 nimetati krahv Rumjantsev välisministriks, sest oli tuntud Vene–[[Prantsusmaa|Prantsuse]] liidu pooldajana. Seejuures säilitas ta esialgu ka oma eelmised ametikohad. [[1808]] juhtis Rumjantsev läbirääkimisi Prantsusmaaga, kus arutati [[Türgi]] impeeriumi jagamist kahe riigi vahel. Järgmisel aastal viibis ta [[Pariis]]is, kus osales vahendajana Prantsusmaa ja [[Austria]] rahuläbirääkimistel. [[17. september|17. septembril]] [[1809]] saavutas tema juhitud Venemaa delegatsioon [[Fredrikshami leping]]u sõlmimise, millega [[Rootsi]] loovutas [[Soome]] alad Venemaale. Nende läbirääkimiste eduka juhtimise eest nimetati ta [[1810]] Riiginõukogu ja Ministrite Komitee esimeheks ehk sisuliselt valitsusjuhiks.
| |||