Redaktsioon: 4. mai 2021, kell 21:13 redigeeri Sohupääsenu (arutelu \| kaastöö) 13 018 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. oktoober 2021, kell 19:45 redigeeri eemalda Echoecho (arutelu \| kaastöö) 1341 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Paris, October 2018 (30846327187).jpg\|300px\|pisi\|Louvre]] [[Pilt:Nike of Samothrace, Paris 16 September 2007.jpg\|thumb\|300px\|[[Vana-Kreeka]] võidujumalanna [[Nike]] kuju Louvre'is]] '''Louvre''' ([[prantsuse keel]]es ''Musée du Louvre'') on [[muuseum]] [[Pariis]]is [[Seine]]'i kaldal. See on maailma üks suuremaid kunstimuuseume: kogusse on koondatud ligikaudu 380 000 museaali, mida eksponeeritakse 72 735 ruutmeetril. Kogusse kuuluvad paljud maailmakuulsad teosed, nagu [[Leonardo da Vinci]] "[[Mona Lisa]]", "[[Mílose Venus]]", "[[Samothrake Nike]]", [[Théodore Géricault]]' "Méduse'i parv" ja [[Michelangelo]] "Surev ori". [[1989]]. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist püramiid, nn [[Louvre'i ~~püramiid\|~~püramiid]].▼ Louvre ehitati [[12. sajand]]il [[Philippe II Auguste]]'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre [[kindlus]]tatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. 2005. aastal külastas muuseumi 7,3 miljonit inimest, 2006. aastal 8,3 miljonit ja 2009. aastal 8,5 miljonit. [[Koroonapandeemia]] ajal 2020. aastal oli Louvre 150 päeva suletud ning külastajate arv vähenes 72 protsenti 2,7 miljonini, kuid siiski jäi see tol aastal maailma enim külastatud muuseumiks.<ref>{{Netiviide\|autor=Emily Sharpe, José da Silva\|url=https://www.theartnewspaper.com/2021/03/30/visitor-figures-2020-top-100-art-museums-revealed-as-attendance-drops-by-77percent-worldwide\|pealkiri=Visitor Figures 2020: top 100 art museums revealed as attendance drops by 77% worldwide\|väljaanne=The Art Newspaper\|aeg=30. märts 2021\|vaadatud=6. oktoobril 2021}}</ref> [[1682]] viis [[Louis XIV]] kuningapalee [[Versailles]]'sse. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. [[1692]] kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia.▼ == Ajalugu == [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal andis [[Rahvuskogu (Prantsuse revolutsioon)\|Rahvuskogu]] välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. Muuseumina avati osa paleest [[10. august]]il [[1793]]. Esialgu oli väljas 537 [[maal]]i. Need olid varem kuulunud kas kuningale või konfiskeeritud kirikult. [[1796]]–[[1801]] oli muuseum suletud, seejärel avati Napoleoni muuseumi nime all. [[1815]] sai muuseum tagasi praeguse nime.▼ Kunstimuuseum asub endises Louvre'i palees, mis ehitati [[12. sajand]]il [[Philippe II Auguste]]'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre [[kindlus\|kindlustus]], [[1546]]. aastal taandas [[François I]] selle kuninglikuks residentsiks. Koos linna laienemisega kaotas loss ajapikku kaitsefunktsiooni ja kindlustuse osa lammutati. Keskaegse kindlustuse jälgi eksponeeritakse tänapäeval hoone keldris. Sajandite jooksul on hoonet mitmel korral laiendatud. ▲[[1682]]. aastal ~~viis~~kolis [[Louis XIV]] kuningapalee [[Versailles]]'sse. ning Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. [[1692]]. aastal kolisid ~~Louvre~~hoonekompleksi ilukirjaakadeemia (''~~isse~~Académie ~~Ilukirjaakadeemia~~des Inscriptions et Belles-Lettres'') ning ~~Kuninglik~~kuninglik ~~Maalikunsti~~maalikunsti- ja ~~Skulptuuriakadeemia~~skulptuuriakadeemia (''Académie Royale de Peinture et de Sculpture''). ~~Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on [[Leonardo da Vinci]] [[Mona Lisa]].~~ ▲[[Prantsuse revolutsioon]]i ajal andis [[Rahvuskogu (Prantsuse revolutsioon)\|Rahvuskogu]] välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. ~~Muuseumina~~Osa paleest avati ~~osa paleest~~muuseumina [[10. august]]il [[1793]]. Esialgu oli väljas 537 [[maal]]i. Need olid varem kuulunud ~~kas~~ kuningale või konfiskeeritud kirikult. Aastail [[1796]]–[[1801]] oli muuseum suletud, seejärel avati Napoleoni muuseumi (''Musée Napoléon'') nime all. [[1815]]. aastal sai muuseum tagasi praeguse nime. 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator: esiteks [[Vana-Egiptus]], teiseks [[Lähis-Ida]], kolmandaks [[Vana-Kreeka]], [[etruskid]] ja [[Vana-Rooma]], neljandaks [[islam]]i kunst, viiendaks [[skulptuur]]id, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid ning kaheksandaks [[trükis]]ed ja joonistused. == Kollektsioon == ~~2005. aastal külastas muuseumi 7,3 miljonit inimest, 2006. aastal 8,3 miljonit, 2009 aga 8,5 miljonit inimest.~~ Louvre'i kollektsioon on jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator: # [[Vana-Egiptus]] ~~==Louvre'i püramiid==~~ # [[Lähis-Ida]] ~~{{vaata\|Louvre'i püramiid}}~~ # [[Vana-Kreeka]], [[etruskid]] ja [[Vana-Rooma]] ▲[[1989]]. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist [[Louvre'i püramiid\|püramiid]]. # [[islam]]i kunst # [[skulptuur]]id # dekoratiivne kunst # maalikunst # [[trükis]]ed ja joonistused <center>'''~~Louvre'i~~Louvre’i panoraamvaade 2006. aastal'''</center> <div style="width: 100%; overflow: auto; border:solid 1px">[[Pilt:Jardin du Carrousel.jpg\|1800px\|Louvre'i panoraamvaade (2006)]]</div> == Vaata ka == [[Louvre-Lens]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} [http://www.louvre.fr/ ~~Louvre'i~~Louvre’i koduleht] <small>(inglise, prantsuse, hispaania ja hiina keeles)</small> {{Coordinate \|NS=48.8625 \|EW=2.33638889 \|type=landmark \|region=FR-J}}

Louvre: erinevus redaktsioonide vahel