Louvre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Paris, October 2018 (30846327187).jpg|300px|pisi|Louvre]]
[[Pilt:Nike of Samothrace, Paris 16 September 2007.jpg|thumb|300px|[[Vana-Kreeka]] võidujumalanna [[Nike]] kuju Louvre'is]]
'''Louvre''' ([[prantsuse keel]]es ''Musée du Louvre'') on [[muuseum]] [[Pariis]]is [[Seine]]'i kaldal. See on maailma üks suuremaid kunstimuuseume: kogusse on koondatud ligikaudu 380 000 museaali, mida eksponeeritakse 72 735 ruutmeetril. Kogusse kuuluvad paljud maailmakuulsad teosed, nagu [[Leonardo da Vinci]] "[[Mona Lisa]]", "[[Mílose Venus]]", "[[Samothrake Nike]]", [[Théodore Géricault]]' "Méduse'i parv" ja [[Michelangelo]] "Surev ori".
[[1989]]. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist püramiid, nn [[Louvre'i
2005. aastal külastas muuseumi 7,3 miljonit inimest, 2006. aastal 8,3 miljonit ja 2009. aastal 8,5 miljonit. [[Koroonapandeemia]] ajal 2020. aastal oli Louvre 150 päeva suletud ning külastajate arv vähenes 72 protsenti 2,7 miljonini, kuid siiski jäi see tol aastal maailma enim külastatud muuseumiks.<ref>{{Netiviide|autor=Emily Sharpe, José da Silva|url=https://www.theartnewspaper.com/2021/03/30/visitor-figures-2020-top-100-art-museums-revealed-as-attendance-drops-by-77percent-worldwide|pealkiri=Visitor Figures 2020: top 100 art museums revealed as attendance drops by 77% worldwide|väljaanne=The Art Newspaper|aeg=30. märts 2021|vaadatud=6. oktoobril 2021}}</ref>
[[1682]] viis [[Louis XIV]] kuningapalee [[Versailles]]'sse. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. [[1692]] kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia.▼
== Ajalugu ==
[[Prantsuse revolutsioon]]i ajal andis [[Rahvuskogu (Prantsuse revolutsioon)|Rahvuskogu]] välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. Muuseumina avati osa paleest [[10. august]]il [[1793]]. Esialgu oli väljas 537 [[maal]]i. Need olid varem kuulunud kas kuningale või konfiskeeritud kirikult. [[1796]]–[[1801]] oli muuseum suletud, seejärel avati Napoleoni muuseumi nime all. [[1815]] sai muuseum tagasi praeguse nime.▼
Kunstimuuseum asub endises Louvre'i palees, mis ehitati [[12. sajand]]il [[Philippe II Auguste]]'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre [[kindlus|kindlustus]], [[1546]]. aastal taandas [[François I]] selle kuninglikuks residentsiks. Koos linna laienemisega kaotas loss ajapikku kaitsefunktsiooni ja kindlustuse osa lammutati. Keskaegse kindlustuse jälgi eksponeeritakse tänapäeval hoone keldris. Sajandite jooksul on hoonet mitmel korral laiendatud.
▲[[1682]]. aastal
▲[[Prantsuse revolutsioon]]i ajal andis [[Rahvuskogu (Prantsuse revolutsioon)|Rahvuskogu]] välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid.
== Kollektsioon ==
Louvre'i kollektsioon on jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator:
# [[Vana-Egiptus]]
# [[Lähis-Ida]]
# [[Vana-Kreeka]], [[etruskid]] ja [[Vana-Rooma]]
▲[[1989]]. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist [[Louvre'i püramiid|püramiid]].
# [[islam]]i kunst
# [[skulptuur]]id
# dekoratiivne kunst
# maalikunst
# [[trükis]]ed ja joonistused
<center>'''
<div style="width: 100%; overflow: auto; border:solid 1px">[[Pilt:Jardin du Carrousel.jpg|1800px|Louvre'i panoraamvaade (2006)]]</div>
== Vaata ka ==
*[[Louvre-Lens]]
== Viited ==
{{Viited}}
== Välislingid ==
{{commonscat}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.louvre.fr/
{{Coordinate |NS=48.8625 |EW=2.33638889 |type=landmark |region=FR-J}}
|