Kongo Vaba Riik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
36. rida:
Henry Morton Stanley oli 1870. aastatel Kongo alal palju ringi rännanud ning Léopold palkas ta enda teenistusse ja saatis Kongo sisemaad uurima. Stanley viibis Kongos augustist [[1879]] juunini [[1884]]. Ta seadis sisse tugipunktid Kongo jõe ääres, sealhulgas [[Léopoldville]]'i (praeguse Kinshasa).<ref name="AIC" /> Stanley ehitas muu hulgas Kongo jõe alamjooksu ja [[Pool Malebo]]t ühendava tee ja pani jõe ülemjooksul käima [[aurik]]ud. Ta sõlmis kuninga nimel kohalike pealikutega hulga lepinguid, mis andsid õiguse kohalike hõimude maadele. Tõenäoliselt ei teadnud pealikud, millele nad alla kirjutavad, kuid eurooplaste silmis oli paberitel seaduslik jõud. Kui Stanley 1884. aastal Euroopasse tagasi pöördus, olid tal taskus lepingud umbes 450 hõimupealikuga.<ref name="AIC" /> Nüüd sai Léopold ennast õigusega Kongo haldajaks kuulutada ja sisse seada oma armee tugipunktid.
 
Esimesena tunnustasid Léopoldi õigust Kongole 1884. aastal [[Ameerika Ühendriigid]]. Aastatel 1884–[[1985]]1884–1885 peetud [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverentsil]] andsid oma heakskiidu peaaegu kõik teised riigid. Tingimuseks seati, et teistele riikidele jääb vaba õigus Kongoga kaubelda ja et Léopold paneb piiri orjakaubandusele. Valdused Kongos ühendati ja need said Kongo Vaba Riigi nime all kuningas Léopoldi kolooniaks.<ref name="AIC" />
 
==Riigi sisseseadmine==