Laagri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib LaagriSaue valla alevikust Harju maakonnas, Tallinna linna Laagri asumi kohta vaata artiklit [[Laagri (Tallinn)]].}}
{{EestiAsula
| nimi = Laagri
| pindala = 3,158
| elanikke = 5780
| maakond = Harju
}}
'''Laagri alevik''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]. Aastail 1991–2017 oli Laagri [[Saue vald (1991)|Saue valla]] keskus. Laagris elab 1. jaanuari 2021. aasta seisuga 5780 inimest.<ref>[https://sauevald.ee/asulad-uldinfo Asulad Saue vallas] Saue vald</ref>
 
'''Laagri alevik''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]. Aastail 1991–2017 oli Laagri [[Saue vald (1991)|Saue valla]] keskus. Laagris elabelas 1. jaanuari 2021. aasta seisuga 5780 inimest.<ref>[https://sauevald.ee/asulad-uldinfo Asulad Saue vallas] Saue vald</ref>
Nüüdseks on Laagrist kujunenud [[Tallinn]]a eeslinn. Laagrist on Tallinna kesklinna 13 km. Asulast voolab läbi [[Pääsküla jõgi]], mis on kohati Tallinna ja Laagri aleviku piiriks.
 
Nüüdseks on Laagrist kujunenud [[Tallinn]]a eeslinn. Laagrist on Tallinna kesklinna 13 km. Asulast voolab läbi [[Pääsküla jõgi]], mis on kohati Tallinna ja Laagri aleviku piiriks.
 
Huviväärseimad objektid Laagris on Pääsküla jõe vana [[Pääsküla kivisild|kivisild]] (ehitatud 1860. aasta paiku, arhitektuurimälestis), väike veskijärv ning Laagrist Tänassilma külla ulatuvad [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] aegsed kindlustused.
15. rida ⟶ 16. rida:
Laagri aleviku eellaseks võib pidada [[Pääsküla küla]], mida mainiti esmakordselt [[Taani hindamisraamat]]us ([[1241]]). Suure tõenäosusega on Laagri juba [[muinasaeg]]ne küla.
 
Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Pääsküla maarindepositsioon]]i ehitusega. Vangilaagri juurde kujunes [[Tallinna-PaldiskiTallinn–Keila raudtee]]l mitteametlik [[nõudepeatus]], mida hakati kutsuma Laagriks.
 
Kuigi [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kokkukukkumisega vangilaager likvideeriti, rajati ametlik Laagri-nimeline [[raudteepeatus]] [[1928]]. aasta suvel. See peatus asus praegusega võrreldes teisel pool [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõge]] ja rong peatus endiselt vaid nõudmisel. Ametlikult avati peatus [[10. mai|10. mail]] [[1932]].<ref name="zuABn" />
23. rida ⟶ 24. rida:
[[1968]]. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma [[Laagri linnaosa]]ks ja sinna jäi ka [[Laagri raudteepeatus]]. Tänapäeva Laagri keskuse juurde oli tekkinud uus [[tihehoonestusala]], mis oli [[Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos]]i keskus. [[1970. aastad|1970. aastatel]] Pääsküla küla likvideeriti ning asutati Laagri alevik. [[1975]]. aastal toodi [[Saue külanõukogu]] keskus Laagri alevikku.
 
Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkisid Saue külanõukogust kaks uut omavalitsustomavalitsusüksust: [[Saue vald (1991)|Saue vald]] ja [[Saue linn]]. Saue valla keskuseks sai Laagri alevik.
 
2005. aastal rajati Laagrisse [[Laagri Kool]], milles õpib 2021. aasta seisuga üle 1100 õpilase. 1. septembril 2020 avati kooli teine õppehoone - [[Möldre maja]].