Redaktsioon: 3. oktoober 2021, kell 02:10 redigeeri 193.40.62.2 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. oktoober 2021, kell 02:18 redigeeri eemalda 193.40.62.2 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: Kuressaare on tekkinud muinassaarlaste tugi- ja kauplemiskohas [[Põduste jõgi\|Põduste jõe]] suudmes tuhatkond aastat tagasi ning hiljem arenes [[14. sajand\|14. sajandil]] ehitatud ja tänapäevani säilinud piiskopilinnuse juurde. Linna merepoolses servas asuv linna vanim ehitis [[Kuressaare piiskopilinnus]] on [[Saare-Lääne piiskoppide loend\|Saare-Lääne piiskoppide]] kunagine linnus.<ref name=":0">{{Raamatuviide\|autor=Urve Kirss, Tiina Sepp\|pealkiri=Kuressaare\|aasta=2005\|koht=Harjumaa\|kirjastus=Oomen\|lehekülg=}}</ref> Linna keskosa on ajalooliselt väärtusliku vanalinna arhitektuuri kaitseala, kus asub enamik [[Saare maakond\|Saare maakonna]] ja Kuressaare linna asutusi ning tähtsamaid kauplusi, restoranid ja kohvikud, kultuurikeskus, päevakeskus, teater ja kino. Tööstushooned paiknevad keskusest kirdes, osa neist linnapiiridest väljas. <ref>{{Netiviide\|autor=\|url=http://uus.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=682&Itemid=367&lang=et\|pealkiri=Kuressaare linn\|väljaanne=Uus Saaremaa\|aeg=\|vaadatud=03.11.2019}}</ref> == Nimi == 22. rida: == Rahvastik == [[1922]]. aastal ~~loendati~~rahvaloenduse ~~Kuressaares~~andmete ~~elavat~~järgi elas Kuressaares 3296 inimest, nende seas 2666 eestlast~~, 34 rootslast~~, 401 sakslast, 156 venelast ja, 39 juuti ja 34 rootslast. Linna rahvaarv kasvas kuni [[1989\|1989.]] aastani, mil linnas elas 16 166 inimest. Neist 92,78% olid eestlased, 5,15% venelased ja 2,07% teiste rahvuste esindajad. Sellest ajast saadik on linna rahvaarv stabiilselt vähenenud. Aastal [[2000]] elas Kuressaares 14 925 inimest. [[2011]]. aastaks oli rahvaarv vähenenud 13 166 inimesele. Eestlasi oli neist 97,68%, venelasi 1,21% ja muust rahvusest elanikke 1,11%.<ref name="O9L5D" /><ref>{{Netiviide\|autor=\|url=http://rahvastik.population.city/eesti/kuressaare/\|pealkiri=Rahvaarvu ajalugu\|väljaanne=\|aeg=\|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref name="Xxk6z" /><ref name="OMJ9g" /> '''Kuressaare elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel''' 360. rida: Kuressaarel oli [[omavalitsus]]e staatus alates [[1. oktoober\|1. oktoobrist]] [[1990]] kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform\|2017. aasta haldusreformini]], mille käigus kõik Saaremaal asunud [[Kohalik omavalitsus\|kohalikud omavalitsused]] ühinesid Saaremaa vallaks.<ref name="riigiteataja2017" /> Nüüdisajal on suur osa linnast orienteeritud turismile~~, aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa ja muid keeli~~. [[30. aprill]]il [[2017]] andis linnapea Madis Kallas Kuressaarele [[päikesepealinn]]a nimetuse.<ref>{{Netiviide\|autor=Margus Muld\|url=https://www.err.ee/593024/kuressaarest-sai-eesti-paikesepealinn\|pealkiri=Kuressaarest sai Eesti päikesepealinn\|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling\|aeg=30.04.2017\|vaadatud=03.11.2019}}</ref> 382. rida: * [[Vello Puujalg]], [[maalikunstnik]] '''Teadlased ~~ja haritlased~~''' * [[Anti Liiv]], psühhiaater ja psühholoog * [[Ivar Ugi]], keemik

Kuressaare: erinevus redaktsioonide vahel