Laagri: erinevus redaktsioonide vahel

Et [[Pääsküla raudteejaam]] oma alevikuga asus veidi Tallinna pool, hakati vana Pääsküla küla tuumikut rahva suus üha enam kutsuma Laagriks. Uute eramute rajooni rajamisega Laagri asumisse nihutati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel [[Laagri raudteepeatus]] teisele poole Pääsküla jõge umbes 300 m Tallinna poole [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla raudteepeatusele]]ele lähemale. Seda tingis ka asjaolu, et raudtee elektrifitseeriti ja vajati kõrget [[perroon]]i. [[1958]]. aastal ehitati [[Paplite puiestee]] otsa raudteeplatvorm koos varikatuse ja piletimüügipaviljoniga.<ref name="zuABn" />

[[1968]]. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma [[Laagri (Tallinn)|Laagri linnaosa]]ks ja sinna jäi ka [[Laagri raudteepeatus]]. Tänapäeva Laagri keskuse juurde oli tekkinud uus [[tihehoonestusala]], mis oli [[Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos|Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoosi]]i keskus. [[1970. aastad|1970. aastatel]] Pääsküla küla likvideeriti ning asutati Laagri alevik. [[1975]]. aastal toodi [[Saue külanõukogu]] keskus Laagri alevikku.

Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkisid Saue külanõukogust kaks uut omavalitsust: [[Saue vald (1991)|Saue vald]] ja [[Saue|Saue linn]]. Saue valla keskuseks sai Laagri alevik.

[[Eesti omavalitsuste haldusreform|Eesti omavalitsuste haldusreformi]]i käigus liideti 2017. aastal [[Saue vald (1991)|Saue vald]], [[Saue|Saue linn]], [[Kernu vald]] ja [[Nissi vald]] [[Saue vald|Saue vallaks]]. Vallakeskus asub Saue linnas, endised vallakeskused on valla halduskeskused.