Taoism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
14. rida:
Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele; Tao on universumi tee ehk lakkamatu [[Kulgemine|kulg]], looduse kord. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks ''yin'' ja ''yang'') vastastikuse mõjuna. Seda ei saa mõjutada (ega ära osta) ohvrite ja rituaalidega. Sellest osasaamine on võimalik vaid sellega kooskõlas olemise läbi. Tao liikumised pole peale sunnitud, vaid toimivad loomulikult ja sundimatult. Sundimatus on Tao üks omadusi ja seega peaks ka Taoga olema kooskõlas olekut taotleva inimese käitumine olema sundimatu. Taoism tegeleb ka looduse vaatluse ja selle Tee kulgemise ehk Tao tundmaõppimisega. Tegutsemine harmoonilises kooskõlas loodusega tähendab taoistile sundimatut ja seega oma tõelisele loomusele vastavat tegevust. Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse olulisi printsiipe on toimimatus, mis aga ei samastu liikumatusega. Näiteks võiks loodusega kooskõlas olev kulg olla toimimatus, tegutsemine väljaspool seda kulgu võiks olla juba toimimine. Taoismile omane suhtumine on: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Üks lemmiksümboleid on voolav vesi.
== Ajalugu ==
Taoismi põhiteos on "[[Daodejing]]" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti [[6. sajandil eKr]] elanud [[Laozi]], keda peetakse ühtlasi taoismi rajajaks. Vaade [[Laozi]]'le kui taoismile alusepanijale on omane vanale lääne sinoloogiale. Taolased peavad selles osas temaga võrdseks Huang-di'd.
Teine tähtis teos on "[[Zhuangzi (raamat)|Zhuangzi]]" (pärimuse järgi [[Zhuangzi]]-nimeliselt autorilt, teadlaste arvates eri autoritelt). Peamiste allikate hulgas on veel [[Hua Hu Jing]] ja [[Lie Zi]]. Religioosse taoismi alguseks on peetud [[142]]. aastat pKr, mil [[Zhang Daoling]] sai väidetavalt [[Sichuan]]i mägedes ilmutuse Laozilt.
Traditsiooniliselt oli Hiina riigisüsteemis olnud ainuvaldav [[konfutsiaanlus]]. Kuid varased [[Tangi dünastia|Tangi]] valitsejad hakkasid edendama taoismi üldiselt ja Laozid eriti, et tugevdada valitseva Li suguvõsa autoriteeti, kuivõrd nad lugesid oma pärinemist [[Laozi]]st peale. Kui varasemad Tangi valitsejad olid taoismi toetamisel mõõdukad, siis valitseja Xuan-zong oli oma toetuses üsna pidurdamatu. Näiteks lasti [[Daodejing]] korduvalt kivisse raiuda, Daodejingile anti tähtis koht riigieksamitel, ta oli kohustuslik õppeaine ning 720. aastast alates sai Daodejing riikliku toetusega haridussüsteemi ja rituaali kõige tähtsamaks osaks. 733. a. käskis keiser, et igas kodus peaks olema Daodejingi koopia. 741. aastal avati Austusväärse Salasuse Kool, kus tegeldi põhiliselt taoismi klassikutega. Sellel olid harukontorid maakondades ja valdades. 745. aastal tõsteti Daodejing klassikute seas esikohale. Riik rahastas taoistlike templite ehitamist, ordinatsioone, kirjutiste kopeerimist, Laozi ikoonide levitamist ja tema kultuse edendamist. 749. aastal seati Laozi riigikultuses kõige tähtsamaks jumaluseks. Keiserlik huvi polnud edendada taoismi kui salajast rituaalipärimust, vaid pigem intellektuaalse alternatiivina budistlikule ja konfutsiaanlikule filosoofiale, eetikale ja kosmoloogiale. Niimoodi arenes mittedenominatsiooniline taoistlik eksegees, kus oli ohtralt budistlikke laene – ja seda võetakse kokku nimetuse „topeltsalasus“ alla. Topeltsalasusega seostatud kirjutised ja kommentaarid olid eriti ligitõmbavad õukonna õpetlastele-ametnikele, kes ülevaid salasusi kontempleerides eelistasid oma elegantsete kabinettide mugavust kaugete mägieraklate askeesile. Ka pärast Xuanzongi surma jätkus taoismi toetamine valitsejate poolt läbi kogu 8. sajandi, ehkki tagasihoidlikumal määral.<ref>Robert H. Sharf. Coming to Terms with Chinese Buddhism. A Reading of the Treasure Store Treatise. Honolulu, Hawai’i UP, 2002.</ref>
"[[Daodejing]]iga"
▲"[[Daodejing]]" ei omanud taolastele nii olulist rolli, kui Piibel kristlastele või Koraan muhameedlastele. Temaga kõrvu tunnistati teisi ilmutuse tekste, mille arvgi on raskesti määratav. Mõned tekstid polnud sellest oma autoriteetsuselt vähemtähtsad. Näiteks alates VIII sajandi keskelt omandas sellise staatuse "[[Yinfu jing]]", mille loojaks peetakse mütoloogilist imperaatorit Huang-di'd. Taolased uskusid kanooniliste tekstide eelnevat olemasolu "varajases taevas" (''xian tian'') s.t. transtsendentaalselt. Selline vaade oli neil kõigile Kaanoni raamatutele.
Nii nagu Yi Jing oli valitseva kihi valduses, nii olid ka elu toitmise viisid. Daodejing oli valitsevale kihi teos, oma ja teiste elu korraldamiseks, mis tagaks elu toitmise-kasvu. See on teos valitsejale, kes püüdleb läbi enesetäiustamise rahusse, et ühineda kogu elava kulgemisega. Selles on seetarvis kirja pandud üldised elulaadilised alused, praktilise teostamise põhialused ja meditatiivse toimingu sisuline kirjeldus. Samas puuduvad kindlad tehnikad (neid peeti tõelisteks saladusteks).
| |||