Tallinna Linnamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida:
Vene 17 paiknev ekspositsioon tutvustab kokku viiel korrusel Tallinna ajalugu muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni. 2015. aastal avati Tallinna Linnamuuseumi peahoone keldris uut tüüpi ekspositsioonipind: keraamikakogu [[Fajanss|fajansi]] ja [[portselan]]i avahoidla, kus on hoiustatud ligi 2000 portselan- ja fajansseset Eestist, [[Euroopa]]st, [[Hiina]]st ja [[Jaapan]]ist.<ref name=":0">''Muuseumirott parimale koguhoidjale: muuseumiauhindade jagamisel Haapsalus tunnustati Tallinna Linnamuuseumis Eesti esimese avahoidla rajajaid parima koguhoidja tiitliga.'' Tallinna Linnamuuseumi pressiteade, 1.02.2016</ref> Tegu oli esimese etapiga Linnamuuseumi hoone ekspositsioonide tänapäevastamisel. Linnamuuseumi 80. aastapäeva eel valminud eskiisprojekti põhjal võeti keskajast pärit keldrid tervenisti kasutusele. Kõikidele muuseumikülastajatele avatud ekspositsiooniruumideks kujundatud avahoidlas on lisaks keraamikakogule välja pandud seni hoidlas varjul olnud keraamikakollektsioon ning kultuuriloolisse kogusse kuuluvad [[vask]]-, [[messing]]- ja [[tina]]esemed.<ref name=":0" />
Püsinäituse olulise uue osa moodustavad Tallinna 19. sajandi linnavaated, mis jäädvustavad tänaseks suuresti muutunud linnapilti. Tallinna Linnamuuseumi valduses olevasse suurimasse Tallinna 19. sajandi linnavaadete kogusse kuuluvat 17 ajaloolist tööd on varem olnud võimalik harva näha vaid näituste puhul. Nüüd loovad need koos Tallinna vanalinna maketi ja kaardiga tervikliku pildi sellest, kuidas Tallinn nägi välja enne raudteede ehitamist ja sellega kaasas käinud linnastumislainet
▲Püsinäituse olulise uue osa moodustavad Tallinna 19. sajandi linnavaated, mis jäädvustavad tänaseks suuresti muutunud linnapilti. Tallinna Linnamuuseumi valduses olevasse suurimasse Tallinna 19. sajandi linnavaadete kogusse kuuluvat 17 ajaloolist tööd on varem olnud võimalik harva näha vaid näituste puhul. Nüüd loovad need koos maketi ja kaardiga tervikliku pildi sellest, kuidas Tallinn nägi välja enne raudteede ehitamist ja sellega kaasas käinud linnastumislainet ja milline oli 20. sajandi alguseks. Tallinna Linnamuuseumi linnavaadete kogusse kuulub tuntud töid kuulsatelt meistritelt nagu [[Karl Ferdinand von Kügelgen]], samuti fotograafiaeelsel ajastul moodi tulnud reisimuljete jäädvustusi kui ilmekaid kultuuriloolisi dokumente.
== Töötajad ==
[[Fail:Jüri Kuuskemaa oma näituse avamisel Tallinna Linnamuuseumis 2016.jpg|pisi|[[Jüri Kuuskemaa]] oma näituse avamisel Tallinna Linnamuuseumis 2016. aastal]]
Tallinna Linnamuuseumi direktor oli aastatel 1995–2013 [[Maruta Varrak]], 2013–2017 [[Kalmar Ulm]],
2015. aasta muuseumiauhindade jagamisel pälvisid Tallinna Linnamuuseumi keraamikakogu fajansi ja portselani avahoidla avamise eest parima koguhoidja nimetuse [[Kristiina Hiiesalu]], [[Anne Ruussaar]], [[Ene Heimvell]] ja [[Merike Neidorp]].▼
▲2015. aasta muuseumiauhindade jagamisel pälvisid Tallinna Linnamuuseumi keraamikakogu fajansi ja portselani avahoidla avamise eest parima koguhoidja nimetuse [[Kristiina Hiiesalu]], [[Anne Ruussaar]], [[Ene Heimvell]] ja [[Merike Neidorp]].
2016. aasta muuseumiauhindade jagamisel pälvis Tallinna Linnamuuseum Arenduse MuuSa 2016 virtuaalekspositsiooni loomisega. Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon oli esimene Eesti muuseumi mahukas [https://artsandculture.google.com/u/0/partner/tallinn-city-museum virtuaalekspositsioon Google Arts & Culture platvormil], mida saab vaadata nii veebis kui ka mobiilseadmeis Androidi ja iOS rakenduste abil. Projekti juhtis Karel Zova.
2019. aastal pälvis Tallinna Linnamuuseum Kalamaja Muuseumi ettevalmistava ja kogukonda kaasava protsessiga Eesti muuseumide aastakonverentsil tiitli Aasta kogukonna sõber. Kalamaja muuseumi loojateks olid Kalamaja Muuseumi juhataja Kristi Paatsi, kuraator Tuuli Silber, külastusjuht Laura Jamsja, Tallinna Linnamuuseumi direktor 2017-2020 Triin Siiner ja arendusjuht Reti Meema, haldusjuht Lennart Kumm.
2020. aasta Eesti muuseumide aastaauhindade jagamisel pälvis Tallinna Linnamuuseumi meeskond EASi eriauhinna Rotilõks turismi edendava arendustöö eest.
▲Tallinna Linnamuuseumi direktor oli aastatel 1995–2013 [[Maruta Varrak]], 2013–2017 [[Kalmar Ulm]], 2017-2020 [[Triin Siiner]] <ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/tallinna-linnamuuseumi-asub-juhtima-triin-siiner-n203489 "Tallinna Linnamuuseumi asub juhtima Triin Siiner"] Pealinn, 11. oktoober 2017</ref>, kes vallandati ametist [[2020]]. aasta jaanuaris vastuolude tõttu Kultuuriametiga. Alates 2020. aasta oktoobrist juhib muuseumi [[Heli Nurger]].
== Filiaalid ==
| |||