Ardennide vastupealetung: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: {{PAGENAME}} → {{subst:PAGENAME}} |
Resümee puudub |
||
56. rida:
== Eellugu ==
Pärast [[Normandia dessant|Normandiast väljamurdmist]] ja dessanti Lõuna-Prantsusmaal edenesid [[Teise maailmasõja liitlased|liitlased]] Saksamaale oodatust kiiremas tempos. Sellest paratamata olid liitlastel
* võitlejatel oli sõjast suur lahingkurnatus;
64. rida:
Kindral [[Dwight Eisenhower|Dwight D. Eisenhower]] ja ta staap otsustas hoida Ardenni regiooni, mis oli hõivatud Ameerika esimese armee poolt. Liitlased otsustasid kaitsta Ardenni nii väheste sõduritega kui võimalik, soodsa maastiku (tihedalt metsastatud mägismaa sügavate jõgedega ja kitsad teede ühendused) ja alas olevate väheste operatiivsete sihtmärkide tõttu.
=== Liitlaste
Liitlaste edenemise kiiruse tõttu jäi süvavee sadamatest puudu, mis omakorda tekitas suuri probleeme liitlaste varustamisega. Normandia maandumisala ja rannas maanduvad laevad ei suutnud täita
Liitlaste püüdlused hävitada Prantsuse raudtee sõlme enne Normandias maabumist olid edukad. See häving aitas takistada sakslaste reageerimist dessandile, kuid see oli sama suureks takistuseks ka liitlastele kuna selle parandamine võttis tükk aega. Loodi küll veoautode tarneahel
=== Sakslaste plaanid ===
Kuigi võitlemises oli väike paus pärast Scheldti lahingut, oli sakslaste olukord
[[File:Wacht am Rhein map.svg|thumb|Kaart näitab Ardennide lahingu rindejoone liikumist 16-25. detsembril 1944.]]
Hitler uskus, et ta mobiilsed reservid annavad talle võimaluse
Hitleri plaan oli teostada vasturünnak liitlaste jõududele teise Blitzkriegiga. Esimese päeva lõpuks pidid saksa väed suruma end läbi hõredalt kaitstud USA liinidest, liigutada soomustatud masinad Ardenne'idest läbi teise päeva lõpuks, jõuda Meuse'ni kolmandaks päevaks ja võtta tagasi Antwerp ja Scheldti suue neljandaks päevaks. Algselt lubas Hitler oma kindralitele selle jaoks 18 jalaväe ja 12 soomustatud või mehhaniseeritud diviisi, mille ta oleks võtnud Saksa reservvägedest. Ta plaan baseerus halval ilmal. Paks udu ja madalad pilved oleksid ära võtnud liitlaste õhulise eelise. Hitler planeeris rünnaku novembri lõppu ning lootis ära kasutada Montgomery ja Bradely vahelisi vaidlusi oma kasuks. Kui rünnak peaks õnnestuma ja sakslased saaksid Antwerpi kätte, oleks neli armeed varustusteta lõksus Saksa eesliinide taga.
== Operatsiooni läbiviimine ja kulg ==
Sakslaste [[Oberkommando des Heeres|Oberkommando des Heeresi ehk OKH]] plaan oli rünnata [[Väegrupp B|Armee Grupp B-ga]] läbi Ardenni tihedate metsade Antwerpeni suunal, mis oli liitlaste jaoks strateegilise tähtsusega, kuna oli suurim sadam
Armee Grupp B pidi antud operatsiooni teostama kolme armeega: [[5. tankiarmee (Saksamaa)|5. tankiarmee]], [[6. tankiarmee]], ja [[7. armee (Wehrmacht)|7. armee]].
|