Ardennide vastupealetung: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: {{PAGENAME}} → {{subst:PAGENAME}}
Resümee puudub
56. rida:
 
== Eellugu ==
Pärast [[Normandia dessant|Normandiast väljamurdmist]] ja dessanti Lõuna-Prantsusmaal edenesid [[Teise maailmasõja liitlased|liitlased]] Saksamaale oodatust kiiremas tempos. Sellest paratamata olid liitlastel aga mitmed logistilised mured:
 
* võitlejatel oli sõjast suur lahingkurnatus;
64. rida:
Kindral [[Dwight Eisenhower|Dwight D. Eisenhower]] ja ta staap otsustas hoida Ardenni regiooni, mis oli hõivatud Ameerika esimese armee poolt. Liitlased otsustasid kaitsta Ardenni nii väheste sõduritega kui võimalik, soodsa maastiku (tihedalt metsastatud mägismaa sügavate jõgedega ja kitsad teede ühendused) ja alas olevate väheste operatiivsete sihtmärkide tõttu.
 
=== Liitlaste varustuse probleemidvarustusprobleemid ===
Liitlaste edenemise kiiruse tõttu jäi süvavee sadamatest puudu, mis omakorda tekitas suuri probleeme liitlaste varustamisega. Normandia maandumisala ja rannas maanduvad laevad ei suutnud täita operatiivseid vajadusioperatiivvajadusi. Ainus süvavee sadam, mis oli liitlaste poolt hõivatud, süvavee sadam oli Cotentini poolsaare põhjaosas asuvas linnas Cherbourgis. Sakslased olid aga sadama põhjalikult ära hävitanud ja mineerinud enne sealt lahkumist ning kulus mitu kuud, et parandada sadam ja eemaldada miinid suurteks kaubavedudeks. Liitlased olid ka hõivanud Antwerpi sadama terves tükis septembri alguses, kuid ka seda ei saanud täies mahus kasutada enne 28. novembrit, kuna Schelde jõe suudmeala, millest pidi sadamasse saamiseks läbi sõitma, et saada sadamasse, tuli puhastada nii saksa sõduritest kui ka nende miinidest. Sakslased suutsid säilitada kontrolli üle mitme tähtsa sadama La Manche'i väinas kuni sõja lõpuni.
 
Liitlaste püüdlused hävitada Prantsuse raudtee sõlme enne Normandias maabumist olid edukad. See häving aitas takistada sakslaste reageerimist dessandile, kuid see oli sama suureks takistuseks ka liitlastele kuna selle parandamine võttis tükk aega. Loodi küll veoautode tarneahel, millele pandi hüüdnimekshüüdnimega Red Ball Express, mis tõi varustust eesliini sõduritele, kuid see kasutas samasBelgia kapiiri ärajuures asuva eesliinini jõudmiseks viis korda rohkem kütust, et jõuda Belgia piiri juures asuva eesliinini. Varajaseks oktoobriks olid liitlased lõpetanud suuremad operatsioonid, et nende tarneahelittarneahelat ja varustuse kättesaadavust eesliinil parandada.
 
=== Sakslaste plaanid ===
Kuigi võitlemises oli väike paus pärast Scheldti lahingut, oli sakslaste olukord üpriskiüpris halb. Liitlased liikusid vaikselt Saksamaale sisse, seni küll otsustava läbimurdeta, kuid sellegi poolest oli liitlastel eesliinil või selle läheduses kokku 96 diviisi ning eeldati, et Inglismaalt tuleb 10 veel lisaks. Sakslased said vastu panna vaid 55 diviisi ning needki polnud oma täies jõus esindatud. Samuti olid liitlased suutnud hävitada ära suure osa Luftwaffest juba 1944. aasta alguses, jättes sakslastele vähem võimalusi koguda luureandmeid ja hävitada liitlaste varustuse ahelatvarustusahelat. Lisaks nägid liitlased kergelt ära sakslaste liikumised ning said väga kergelt hävitada nii saksa tarneahelat kui ka Rumeenias asuvad naftaväljad, jättes sakslased ilma kütusest.
 
[[File:Wacht am Rhein map.svg|thumb|Kaart näitab Ardennide lahingu rindejoone liikumist 16-25. detsembril 1944.]]
 
Hitler uskus, et ta mobiilsed reservid annavad talle võimaluse, et teha veel üks suurem rünnak. Kuigi ta sai aru, et mitte midagi ei suuda ta veel saavutada idarindega, uskus ta sellegi poolest, et rünnak lääne liitlaste vastu oleks edukas. Ta uskus, et suudab panna liitlased rahu sõlmima nõukogude liidust eraldi. Edu läänes oleks andnud sakslastele aega, et välja mõelda ja ehitada arenenumaid relvi (nagu näiteks reaktiivlennukid, uued allveelaevad ja rasked tankid) ning annab ka võimaluse koondada oma väed idas.
 
Hitleri plaan oli teostada vasturünnak liitlaste jõududele teise Blitzkriegiga. Esimese päeva lõpuks pidid saksa väed suruma end läbi hõredalt kaitstud USA liinidest, liigutada soomustatud masinad Ardenne'idest läbi teise päeva lõpuks, jõuda Meuse'ni kolmandaks päevaks ja võtta tagasi Antwerp ja Scheldti suue neljandaks päevaks. Algselt lubas Hitler oma kindralitele selle jaoks 18 jalaväe ja 12 soomustatud või mehhaniseeritud diviisi, mille ta oleks võtnud Saksa reservvägedest. Ta plaan baseerus halval ilmal. Paks udu ja madalad pilved oleksid ära võtnud liitlaste õhulise eelise. Hitler planeeris rünnaku novembri lõppu ning lootis ära kasutada Montgomery ja Bradely vahelisi vaidlusi oma kasuks. Kui rünnak peaks õnnestuma ja sakslased saaksid Antwerpi kätte, oleks neli armeed varustusteta lõksus Saksa eesliinide taga.
 
== Operatsiooni läbiviimine ja kulg ==
Sakslaste [[Oberkommando des Heeres|Oberkommando des Heeresi ehk OKH]] plaan oli rünnata [[Väegrupp B|Armee Grupp B-ga]] läbi Ardenni tihedate metsade Antwerpeni suunal, mis oli liitlaste jaoks strateegilise tähtsusega, kuna oli suurim sadam antud piirkonnas ning suur logistiline tugipunkt. Ühtlasi oleks manöövri õnnestumise korral lääneliitlaste rindejoon pooleks lõigatud ning neli liitlasarmeed, kes asusid Antwerpeni alast põhjas, oleksid jäänud kotti.
 
Armee Grupp B pidi antud operatsiooni teostama kolme armeega: [[5. tankiarmee (Saksamaa)|5. tankiarmee]], [[6. tankiarmee]], ja [[7. armee (Wehrmacht)|7. armee]].