Vikipeedia

Siddhārtha Gautama: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Toim., täiend.
5. rida:
== Nimed ==
 
Tema pärisnimi oli '''Siddhārtha''' ja suguvõsanimi '''Gautama'''.
'''Šākjamuni''' (sanskriti keeles ''śākyamuni''; paali keeles ''sakkamuni ''‘šaakja tark’; tiibeti keeles ''shā kya thub pa''; hiina keeles 釋迦牟尼 ''shijiamouni''; jaapani keeles ''shakamuni'') koos tiitliga '''Buddha''' (sanskriti ja paali keeles ‘virgunu’; tiibeti keeles ''sangs rgyas''; hiina keeles 佛 ''fo''; jaapani keeles ''butsu'') on [[budism]]i rajaja sagedamini esinev nimi. Tema pärisnimi oli Siddhārtha ja suguvõsanimi Gautama. Budistlikes tekstides kasutatakse nende nimede asemel sageli epiteete bhagavat, [[nõndaläinu]], hüvesläinu, võitja jt. ▼
 
▲'''Šākjamuni''' ehk ‘šaakja tark’ (sanskriti keeles ''śākyamuni''; paali keeles ''sakkamuni ''‘šaakja tark’; tiibeti keeles ''shā kya thub pa''; hiina keeles 釋迦牟尼 ''shijiamouni''; jaapani keeles ''shakamuni'') koos tiitligaja '''Buddha''' ehk ‘virgunu’(sanskriti ja paali keeles ‘virgunu’; tiibeti keeles ''sangs rgyas''; hiina keeles 佛 ''fo''; jaapani keeles ''butsu'') on [[budism]]i rajaja sagedamini esinev nimi. Tema pärisnimi oli Siddhārtha ja suguvõsanimi Gautama. Budistlikes tekstides kasutatakse nende nimede asemel sageli epiteete bhagavat, [[nõndaläinu]], hüvesläinu, võitjaesinevad jttiitlid.
 
Budistlikes tekstides kasutatakse temast rääkides ja tema poole pöördudes sageli mitmesuguseid epiteete nagu bhagavat, hüvesläinu, võitja jt. Buddha ise kasutas enda kohta enamasti mõistet [[nõndaläinu]] (''tathāgata'').
 
== Eluaastad ==
21. rida ⟶ 25. rida:
Tal oli mitmeid õpetajaid. Āḷāra Kālāma ([[sanskrit]]ipäraselt Ārāḍa Kālāma) juhendamisel õppis ta [[meditatsioon|mediteerimisel]] jõudma "mitte-millegi valda" ehk "seisundisse ilma tunnusteta" ''(ākiñcaññāyatana, akiñcanyāyatana)'',<ref>Bhikkhu Bodhi, In the Buddha's Words. Wisdom Publications, 2005, page 796.</ref><ref>[[Majjhima-nikāya|MN]] 26</ref><ref>Schumann, Hans Wolfgang (2003), The Historical Buddha: The Times, Life, and Teachings of the Founder of Buddhism, Motilal Banarsidass, ISBN 978-81-208-1817-0</ref>, mis vastab kolmandale kehatule [[jhāna]]le ja tal paluti jääda sinna õpetajaks. Gautama aga pidas seda veel ebapiisavaks ja läks teise õpetaja juurde. Uddaka Rāmaputta (sanskritipäraselt Udraka Rāmaputra) juhendamisel jõudis ta "ei taju ega mittetaju valda" ehk "seisundisse väljaspool mõtlemist ja mittemõtlemist" ''(n’evasaññā n’āsaññāyatana'', sanskriti keeles ''naivasaṃjñānāsaṃjñāyatana''),<ref>Ariyapariyesana Sutta, [[Majjhima-nikāya|MN]] 26.[https://www.dhammatalks.org/suttas/MN/MN26.html]</ref> mis vastab neljandale kehatule [[jhāna]]le ja tal paluti jälle jääda sinna õpetajaks, kuid taas ei pidanud Gautama seda veel piisavaks.<ref>Narada (1992), A Manual of Buddhism, Buddha Educational Foundation, ISBN 978-967-9920-58-1</ref>
 
Seejärel praktiseeris Gautama koos rändavate askeetidega mitmesuguseid paastumise, hingamise ja meeleliikumiste jälgimise tehnikaid ning jõudis lõpuks äärmise kehalise kurnatuseni. Nähes liigse enesepiinamise mõttetust, loobus ta sellest ja võttis vastu toitupiimas keedetud riisi. Seda pidasid tema kaaslased aga nõrkuse ilminguks ning nadjätsid lahkusid temata juurestmaha.<ref>Mahāsaccaka-sutta ([[Majjhima-nikāya|MN]] 36)</ref>
 
=== Virgumine ===
 
See episood Gautama Buddha eluloos on suuresti mütologiseeritud ning sisaldab ohtralt legende, mõistujutte, allegooriaid jmt. Ehkki [[Virgumine]] või [[nirvaana]] ehk [[sansaara]]st vabanemine on budismis kõige olulisem siht ja ülim saavutus, kuidei ole seda pole võimalik sõnadega kirjeldada. Seetõttu on see episood Gautama Buddha eluloos kõige enam mütologiseeritud ning sisaldab ohtralt legende, mõistujutte, allegooriaid jmt.
 
Olles jäänud täielikku üksindusse, istus Siddhartha Gautama 35-aastaselt [[Bodhgayā]] linna lähedal [[bodhipuu|viigipuu]] alla ja andis tõotuse sealt mitte enne tõusta, kuni on jõudnud [[Ülim täielik virgumine|täieliku virgumiseni]] (''sammāsambodhi'').
[[Pilt:WLA lacma Buddha Shakyamuni ca 850 Gaya District.jpg|pisi|''Bhūmisparśa mudrã''. Buddha Šākjamuni skulptuur. India, u 850.]]
Tema ümber kogunesid jumalad, [[deeva]]d ja [[Brahma (budism)|brahmad]] [[Budistlik kosmoloogia|paljudest maailmadest]], sest näis toimuvat midagi olulist. Aga saabus ka [[ihade vald|ihade valla]] valitseja [[Māra (budism)|Māra]] valgel elevandil koos oma vägedega, et virgumist [[Viis takistust|takistada]], kuid Siddhartha Gautama ei lasknud ennast segada. Siis saatis Māra teda ahvatlema oma tütred, kuid Siddhartha Gautama jäi ikka oma tõotuse juurde. <ref>Trainor, Kevin (2004). Buddhism: The Illustrated Guide. Oxford University Press. p. 34. ISBN 9780195173987.</ref> Nüüd ilmus Māra juba ise tema ette ja küsis, mis õigus on tal jõuda virgumiseni. Vastuseks puudutas Siddhartha Gautama oma parema käe sõrmega maad (''Bhūmisparśa mudrã''), misjärel ilmus [[Mae Thorani|Maajumalanna]], kes hakkas oma juustest vett välja väänama. See oli kõik see vesi, mida Siddhartha oli oma eelmistes eludes heatahtlikult ohverdades Maale kahjanud. Ja seda vett oli nii palju, et see uputas ja uhas minema need kiusajad ja kogu armee, kes kõik olid tulnud tema virgumist takistama.<ref>[[Saṃyutta-nikāya|SN]] 4.25, [[Khuddaka-nikāya|KN]] Suttanipāta 835 jm.</ref>
 
Nüüd, juba [[buda]]na ehk virgununa, nägi ta [[neli õilsat tõde|nelja õilsat tõde]], [[õilis kaheksaosaline tee|kaheksaosalist teed]], [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvuslikku tekkimist]] jpm. Ta mõistis [[Dukkha|kannatust]] ja selle lakkamist, vabanes [[sansaara]]st ja saavutas [[nirvaana]].<ref>Ñāṇamoli Bhikkhu (1992), The Life of the Buddha: According to the Pali Canon, Buddhist Publication Society</ref> Ta istus püha viigipuu all seitse päeva ja kui tõusis torm, siis ilmus suur madu [[Mucalinda]], kes varjas teda vihma ja tormi eest.
 
Ometi polnud ta kindel, kas nende saavutustega saab midagi üldse ette võtta. Ta oliei kaotamas lootustuskunud, et tema õpetustõpetusest võiks üldse keegi mõistaaru saada, seda vastu võtta või järgida. Tõepoolest, on [[buda]]sid, kes õpetavad, aga on ka neid, kes seda ei tee, nagu [[pratjekabuddha]]d. Kas poleks õigem taanduda üksindusse ja vaikida, mõtles Buddha. Kui aga [[Brahma Sahampati]] seda oma ''Śuddhāvāsa'' maailmast märkas, laskus ta alla ning veenis Buddhat siiski õpetama hakkama.<ref>[http://www.columbia.edu/itc/mealac/pritchett/00ambedkar/ambedkar_buddha/02_1.html#02 Proclamation of Good News by Brahma Sahampati]</ref><ref>Robert E. Buswell Jr.; Donald S. Lopez Jr. (2013). The Princeton Dictionary of Buddhism. Princeton University Press. pp. 141–142. ISBN 978-1-4008-4805-8.</ref>
 
=== Sangha ja õpetuse levik ===
 
Esialgu mõtles Buddha sellest rääkida oma esimesele õpetajale, kuid selgus, et too suri just nädal tagasi. Seejärel mõtles ta oma teisele õpetajale, kuid ka too oli just eelmisel päeval surnud. Nõnda ei jäänud tal muud üle, kui otsida üles oma kaaslased, kes olid temata juurestmaha lahkunudjätnud. Neil oli olnud plaan minna [[Sārnāth]]i [[Varanasi|Vārānasī]] lähedal ning Buddha lootis nendega seal kohtuda. See oli mitmepäevane teekond, umbes 240 km. Kui ta kohale jõudis, siis ei pidanud tema kaaslased temast esialgu eriti lugu ega suutnud uskuda, et ta on midagi saavutanud. Kuid pikapeale hakkasid nad mõistma ning moodustasid esimese [[sangha]] ehk budistliku koguduse.
 
See oli mitmepäevane, umbes 240 km pikkune teekond. Selle käigus kohtus ta ühe teise ränduriga, Ājīvika Upaka, ning kõneles talle oma virgumisest, kuid too ei saanud sellest aru ja läks oma teed. Kui Gautama kohale jõudis, siis ei pidanud ka tema endised kaaslased temast esialgu eriti lugu ega saanud aru, nagu oleks ta midagi saavutanud.
 
Esimese jutluse pidas Buddha [[Sārnāth]]i hirvepargis ([[Vārānasī]]pidas lähedal)Buddha oma viieleesimese endisele kaaslaselejutluse. Seda tuntakse kui [[Seadmuseratta käimapanemine]] (''Dhammacakkappavattana Sutta,'' SN 56.11). Selle tulemusena virgus üks tema viiest kaaslasest, Koṇḍañña, kellest sai esimene [[arhat]] ja [[bhikkhu]]. Viis päeva hiljem andis Buddha sealsamas oma teise jutluse, [[Isetuse õpetus]], mille tulemusena virgusid ka kõik teised tema kaaslased. Mõned kuud hiljem andis Buddha Gayasisa mäel, Gaya lähedal ligi tuhandele kuulajale oma kolmanda jutluse, mis on tuntud kui [[Tulejutlus]].
 
Seejärel õpetas ta kuni surmani umbes nelikümmend aastat, rännates ringi [[Ganges]]e orus, põhiliselt tänapäeva [[Bihar]]i osariigi aladel.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Siddhārtha_Gautama"