Erinevus lehekülje "Enn Tarvel" redaktsioonide vahel

P
[[1957]]. aastal astus ta aspirantuuri [[Tallinn]]as ja kaitses [[1961]]. aastal ajalookandidaadi väitekirja Poola-aegse Eesti talurahva ja riigimõisate vaheliste suhete teemal, kuid käsitles laiemalt kogu [[Poola aeg]]a Eestis [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il. Kandidaaditöö venekeelne tõlge ilmus eraldi raamatuna [[1965]]. aastal (tiitellehe järgi [[1964]]. aastal).<ref name="Seppel" /><ref>[https://www.ester.ee/record=b1365640*est Энн Тарвел. ''Фольварк, пан и подданный : аграрные отношения в польских владениях на территории Южной Эстонии в конце XVI - начале XVII в.'' Таллин : Академия наук Эстонской ССР, 1964]</ref>
 
[[1960]]. aastal asus Tarvel tööle [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]]i, ningkus ta [[1968]]. aastani töötas nooremteaduri ja seejärel [[1977]]. aastani vanemteadurina. [[1962]]. aastal asus ta kirjutama doktoritööd talurahva maksustuse ja maakasutuse teemal, mille ta kaitses [[1971]]. aastal. Doktoritöö ilmus raamatuna [[1972]]. aastal pealkirja all: "Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil".<ref>[https://www.ester.ee/record=b1167070*est Kirje ESTER-is]</ref>
 
Aastatel [[1978]]–[[1993]] oli Tarvel Ajaloo Instituudi feodalismiperioodi ajaloo sektori juhataja. Ajaloo Instituudis töötades oli ta mitme ajaloolase juhendaja, teiste seas ka [[Küllike Kaplinski]]le, [[Maia Madar]]ile, [[Raivo Palmaru]]le, [[Teet Veispak]]ile, [[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]]le ja [[Jüri Kivimäe]]le. [[1983]]–[[1993]] oli Tarvel majandusajaloo õppejõud [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudis]]. [[1988]]. aastal sai Tarvel professoriks.