Leie jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 32 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
 
 
{{See artikkel|räägib jõest Prantsusmaal ja Belgias; Itaalia jõe kohta vaata artiklit [[Lysi jõgi]]}}
 
{{Jõgi
| jõe_nimi = Leie
| nimi = Lys/Leie
| pildi_nimi = Comines-Warneton JPG05a.jpg
| pildi_nimi = Leie, Gent.jpg
|pildi_link =
| pildi_seletus = Leie Gentis
| jõe_lähe = [[Lisbourg]]is
| pildi_laius =
| suue = [[Scheldt]]i
| lähe = [[Lisbourg]] | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus =
| valgla_maad = {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]]<br>{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia]]
| suue = [[Schelde]] | suue_NS = 51/3/18/N | suue_EW = 3/44/3/E | suue_ulatus =
| pikkus = 202 km
| valgla_maad = [[Belgia]], [[Prantsusmaa]]
| valgla_pindala = 2900 km²
| jõe_languspikkus = 202 km
| valgla_pindala = 2900 km²
| jõe_lang =
| äravooljõe_langus =
| jõe_lang =
| paremad_lisajõed =
| vooluhulk =
| vasakud_lisajõed = [[Mandel (jõgi)|Mandel]]
| paremad_lisajõed =
| vasakud_lisajõed = [[MandelMandeli (jõgi)|Mandel]]
| kaart = LocationLeie.PNG
| kaardi_seletus = Lysi/Leie kulg
}}
'''Leie''' (prantsuse Lys) on [[jõgi]] [[Prantsusmaa]]l ja [[Belgia]]s.
 
| pildi_nimi = [[Pilt:Comines-Warneton JPG05a.jpg|thumb|]]
Jõgi saab alguse [[Lisbourg]]is ja suubub [[Gent]]i juures [[Schelde]] jõkke.
 
'''LeieLys''' (prantsuse: Lys[lis]) või '''Leie''' (hollandi: [ˈlɛi̯ə]) on [[jõgi]] [[Prantsusmaa]]l ja [[Belgia]]s, [[Schelde]] vasakpoolne lisajõgi.
Leie pikkus on 202 kilomeetrit.
 
Ajalooliselt väga saastatud jõgi, mis on tingitud Põhja-Prantsusmaa ja Belgia suurest asustustihedusest ja industrialiseeritusest, on viimastel aastatel märgatavalt paranenud, osaliselt tänu põhitööstuse, lina ketramise ja kudumise langusele. Leie piirkond (Deinze ja Genti vahel) oli 20. sajandi esimesel poolel tuntud paljude maalikunstnike lemmikpaigana.
Jõe ääres asuvad [[Kortrijk]], [[Deinze]], [[Comines-Warneton]] ja [[Aire-sur-la-Lys]].
 
Lysi lähe on [[Lisbourg]]'i külas, [[Fruges]]'ist idas, Prantsusmaa [[Pas-de-Calais' departemang]]us. See voolab peamiselt kirdesse läbi järgmiste [[Departemang (Prantsusmaa)|Prantsusmaa departemangude]], [[Belgia]] provintside ning linnade ja valdade:
 
* [[Pas-de-Calais' departemang]] (F): [[Thérouanne]], [[Aire-sur-la-Lys]]
* [[Nordi departemang]] (F): [[Merville (Nord)|Merville]], [[Armentières]], [[Halluin]]
* [[Hainaut' provints]] (B): [[Comines-Warneton]]
* [[Lääne-Flandria provints]] (B): [[Menen]], [[Wevelgem]], [[Kortrijk]], [[Waregemi vald|Waregem]], [[Wervik]]
* [[Ida-Flandria provints]] (B): [[Zulte]], [[Deinze]], [[Gent]]
 
Leie peamised lisajõed on (lähtest suudmeni): [[Laquette]], [[Clarence (jõgi)|Clarence]], [[Lawe]], [[Deûle]], [[Gaverbeek]], [[Heulebeek]] ja [[Mandeli jõgi|Mandel]].
 
Jõel on toimunud kolm Liitlaste ja Saksa armee vahelist lahingut. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal toimus 1918. aastal [[Lysi lahing (1918)|Esimene Lysi lahing]], mis oli osa [[Saksa kevadrünnak]]ust, ning hiljem samal aastal Teine Lysi lahing, mis oli osa Liitlaste [[Sajapäevane rünnak|Sajapäevasest rünnakust]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli [[Lysi lahing (1940)|Lysi lahing]] osa 1940. aasta Saksa rünnakust Flandrias La Manche'i suunas.
 
== Ajalugu ==
 
Leiel/Lysil oli kommertsnavigatsioon keskajast saati, kuid just jõe laastavad üleujutused, mitte navigatsioonitäiustused, õigustasid suuri töid ja meandrite katkestusi alates 1670. aasta paiku. 9 m kõrguste vahe Aire-sur-la-Lysi ja piiri vahel ületati järkjärgult kuue lüüsi ja tammidega, mis valmisid 1780. aastal. Jõgi kandis tihedat vilja- ja linaliiklust Genti ja Antwerpenisse. Navigatsioon renditi ettevõttele 1825. aasta paiku ja lüüsid uuendati 5,2 m laiuseks, süviseks 1,6 m. 1899. aasta detsembris kukkus läbi jää ja uppus rohkem kui 40 koolilast, kes uisutasid [[Frelinghien]]i juures külmunud jõel.
 
Praeguse sügavuse andis jõele [[Freycineti gabariit|Freycineti programm]]. Armentièresist allpool olevat lõiku laiendati 1930. aastast ja piirilõiku parandati alates 1960. aastast. See lõik on osa EL prioriteetsest projektist 30 Seine'i-Escaut' veetee jaoks. Seevastu ülemjooksu lõiku kasutavad peaaegu eranditult väikelaevad ja see on praegu tugevasti mudastunud.
 
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Lys}}
 
{{Commons|Category:Lys}}
{{Coordinate |NS=51.04305556 |EW=3.74055556 |type=waterbody |region=BE}}
 
[[Kategooria:Prantsusmaa jõed]]