Siddhārtha Gautama: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
11. rida:
Buddha elulugu on tugevasti [[mütoloogia|mütologiseeritud]]. Legendi järgi sündis ta Lumbinī metsasalus ja tema ema suri varsti peale sünnitust. Isa kasvatas teda maailmast eraldatuna, kuna soovis, et ta ei näeks maailma viletsust. Ennustuse kohaselt pidi Siddhatthast saama suurmees, kas valitseja või õpetaja. Isa soovis esimest. Siddhattha abiellus oma nõo [[Jašodharā]]ga ja neil sündis poeg [[Rāhula]]. Kuid Siddhatthal õnnestus siiski näha maailma pahupoolt – haigust, vanadust ja surma – ning ta loobus mõnusast elust.
 
[[Tipitaka]] tekstide põhjalTal oli tal kaksmitmeid õpetajatõpetajaid. Āḷāra Kālāma ([[sanskrit]]ipäraselt Ārāḍa Kālāma) juhendamisel õppis ta [[meditatsioon|mediteerimisel]] jõudma "eimitte-millegi millessegivalda" ehk "seisundisse ilma tunnusteta" (''(ākiñcaññāyatana, akiñcanyāyatana)''),<ref>Bhikkhu Bodhi, In the Buddha's Words. Wisdom Publications, 2005, page 796.</ref><ref>[[Majjhima-nikāya|MN]] 26</ref><ref>Schumann, Hans Wolfgang (2003), The Historical Buddha: The Times, Life, and Teachings of the Founder of Buddhism, Motilal Banarsidass, ISBN 978-81-208-1817-0</ref>, mis vastab kolmandale kehatule [[jhāna]]le ja tal paluti jääda sinna õpetajaks. Gautama aga pidas seda veel ebapiisavaks ja läks teise õpetaja juurde. Uddaka Rāmaputta (sanskritipäraselt Udraka Rāmaputra) juhendamisel jõudis ta "ei tunnetavassetaju ega tunnetamatussemittetaju valda" ehk "seisundisse väljaspool mõtlemist ja mittemõtlemist" (paali keeles ''nevasaññanasaññayatanupaga(n’evasaññā devan’āsaññāyatana'', sanskriti keeles ''naivasaṃjñānāsaṃjñāyatana''),<ref>Ariyapariyesana Sutta, [[Majjhima-nikāya|MN]] 26.[https://www.dhammatalks.org/suttas/MN/MN26.html]</ref> mis vastab neljandale kehatule [[jhāna]]le ja tal paluti jälle jääda sinna õpetajaks, kuid taas ei pidanud Gautama seda veel piisavaks.<ref>Narada (1992), A Manual of Buddhism, Buddha Educational Foundation, ISBN 978-967-9920-58-1</ref> Ta praktiseeris seejärel mitmesuguseid asketismi, paastumise, hingamise ja meeleliikumiste jälgimise tehnikaid.<ref>Mahāsaccaka-sutta ([[Majjhima-nikāya|MN]] 36)</ref>
 
Nähes liigse enesepiinamise mõttetust, hülgas ta ka selle.