Erinevus lehekülje "Rahasüsteem" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Raha emissioon ja riigi areng sõltub rahasüsteemi haldamiseks loodud institutsioonide tegevusest. Vana-aja [[linnriik]]ides täitis seda funktsiooni [[tempel]], keskaja militaarriikides lääniisand ja territoriaalriikides on see ülesanne jagunenud [[Keskpank|keskpanga]], seadusandliku ja täitevvõimu teostavate institutsioonide vahel. Modernses riigis lisandusid neile veel erapangad ja muud makseid vahendavad ettevõtted.
 
== Raha olemusest lähtuvad mudelidvorm ==
=== Kaup-raha ===
Ajalooliselt kõige vanem raha on [[kaup]], millel on [[tarbimisväärtus]] ja mille järgi on turul nõudlust. Peenrahana kasutati [[Teravili|teravilja]], kuivatatud [[Puuvili|puuvilju]] (datlid jms), [[naatriumkloriid|soola]], [[Tubakas (perekond)|tubakat]] (Ameerikas), [[Kakaouba|kakao ubasid]] (Aafrikas), värvaineid (näit. [[ooker]]) jms. Suuremate tehingute puhul olid maksevahendiks [[loomad]], loomanahad, metallitükid või kangid jms. Inimese rikkust hinnatigi karja suurusega.
 
=== Fiat-raha ===
Fiat-rahaks nimetatakse paberraha, millele on peale märgitud selle nominaalväärtus. Pärast II maailmasõda loobuti rahapoliitikast, mille järgi rahal on väärismetallist tagatis. Sellist raha hakati nimetama [[Fiat-raha|fiat-rahaks]], mis sõna-sõnalt tähendab „nii olgu“. Sellise raha väärtuse määras tarbijate usaldus ja nõudluse-pakkumise suhe turul. Algselt oli Fiat-raha madala väärtusega metallist või nende sulamist valmistatud münt ja seejärel paberist rahatäht.
 
=== Digiraha ja mobiilmaksed ===
1626

muudatust