Hispaania kodusõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 185.50.99.245 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand. Märgis: Tühistamine |
||
75. rida:
| märkused =
}}
'''Hispaania kodusõda''' oli [[juuli]]st [[1936]] [[aprill]]ini [[1939]] toimunud konflikt [[Teine Hispaania Vabariik|Teises Hispaania Vabariigis]] parempoolsete
Vabariiklasi (''republicanos'') toetasid [[Nõukogude Liit]] ja [[Mehhiko]] ning
Hispaania [[Hispaania vabariik|vabariiklaste]] ühisrinne hõlmas alates [[tsentrism|tsentristidest]] kuni [[kommunist]]ide ja [[anarhist]]ideni. Neid toetasid peamiselt linlased ning eriti tööstuspiirkonnad, näiteks [[Astuuria]], [[Kataloonia]] ja [[konservatism|konservatiivne]] [[Baskimaa]], kellest kahel viimasel oli [[autonoomia]] vabariiklikust valitsusest.
Poliitiline olukord oli vägivaldne juba mitu aastat enne sõja puhkemist. Kaotuste suurus on vaieldav: 300 000 – 1 000 000 inimest. Lisaks sõjaväelistele operatsioonidele korraldasid mõlemad pooled massimõrvu. Sõda algas sõjaväelise ülestõusuga Hispaanias ja [[Hispaania kolooniad|tema kolooniates]]. Kommunistid põletasid kirikuid ja [[klooster|kloostreid]] ning koos sellega hulgaliselt Hispaania ajaloo- ja kunstipärandit.
==Vastased==
Vabariiklaste poolehoidjad võitlesid
==Hispaania kodusõja perioodid ja tähtsündmused ==
98. rida:
*november – detsember 1936, mässuliste edutud lauprünnakud [[Madrid]]i suunal ja välismaise abi suurenemine kindral Francole. Vabariiklaste valitsus kolib Valenciasse.
*jaanuar – mai 1937, lahingute põhiraskuse kandumine manööversõja operatsioonidele Madridi piirkonnas, lõunas ja Hispaania põhjaosas.
*mai – detsember 1937, vabariiklased kaotavad põhjaprovintsid ja hõivavad [[Teruel]]i “astangu”. Vabariikliku Hispaania laialdane blokaad, võitlus Vahemere
'''Sõja II perioodi olulisemad etapid:'''
115. rida:
====NSV Liit====
[[Nõukogude Liit]] osales Hispaania kodusõjas põhiliselt sõjavarustuse müüjana ning sõjaliste- ja [[riiklik julgeolek|riiklike julgeolek]]unõunike saatmisega. Kuna aga Hispaanias oli [[Hispaania vabariikide valitsejate nimistu|Vabariikide koalitsioonivalitsus]], kuhu kuulusid mitte ainult kommunistliku
NSV Liidu sõjaliste ja poliitiliste nõunike aparaati juhendasid Hispaania kodusõjas [[NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi]] saadik Hispaanias, Madridis – [[Marcel Rosenberg]], peakonsul autonoomses [[Kataloonia]]s, [[Barcelona]]s – [[Vladimir Antonov-Ovsejenko]], [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ja [[Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e esindaja [[Artur Staševski]], nõukogude kaubandusesindajana [[Barcelona]]s ning peamise sõjalise nõunikuna [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus|sõjaväeluure]] juht [[Janis Berzinš]] "kindral Grišini" nime all/kindral [[Grigori Stern]] "kindral Grigorovitši" nime all, agentuurvõrgu juht [[Aleksandr Orlov (luuraja)|Aleksandr Orlov]], sõjamereväe[[atašee]] [[Nikolai Kuznetsov (admiral)|Nikolai Kuznetsov]].
Kuna ametlikult säilitas NSV Liit Hispaania kodusõja ajal
====
*[[Thälmanni pataljon]]
*[[Abraham Lincolni pataljon]]
130. rida:
Osavõtt Hispaania kodusõjast oli Eesti kodanikele keelatud. 20. veebruaril 1937 andis riigivanem [[Konstantin Päts]] välja «Hispaania kodusõjast osavõtmise keelu seaduse», mis keelas Eesti kodanikel osa võtta Hispaania kodusõjast ükskõik millisel poolel, samuti ei tohtinud Eestis värvata vabatahtlikke kodusõtta ega teha kihutustööd. Sõtta värbajaid ja sõjast osavõtnuid tuli karistada «vangimajaga mitte üle 3 aasta» (RT, 17, 26. veebruar 1937).
Vabariiklaste poolel sõdis eri aegadel vabatahtlikuna kuni paarsada eestlast. Andmed [[falangistid]]ega koos sõdinute kohta on lünklikud, on teada 92 mehe nimed. Hispaaniasse jõudsid vabatahtlikud salaja, üldjuhul läbi Skandinaavia maade (kus asus [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]]
Ilmselt esimese eestlasena asus Hispaanias sõjategevusse [[Leopold-Rudolf Bette]] [[Pseudonüüm|alias]] [[Antonio Williams Alejandro]], kes 11. interbrigaadi (valdavalt prantslased-belglased) koosseisus 1936. aasta novembris osales Madridi kaitselahingutes. Nimekas vabariiklaste poolel sõdija oli [[Kuperjanovi jalaväepataljon|kuperjanovlasest]] [[Udo Einsild]], hüüdnimega Habe, kes oli ka [[Vabadusrist]]i kavaler.
| |||