James Watson: erinevus redaktsioonide vahel

[[1956]] sai Watsonist [[Harvardi ülikool]]i bioloogialaboratooriumidebioloogialaborite nooremkaastööline. [[1961]]–[[1976]] oli ta [[Harvardi Ülikool]]i professor, juhtides uurimistöid [[molekulaarbioloogia]]s, ja alates 1976 [[Long Island]]il asuva [[Cold Spring Harbor Laboratory]] juhataja, suurendades oluliselt nii selle uurimistööde kui ka rahastamise määra. Seal keskendus ta põhiliselt [[vähktõbi|vähiuuringutele]]. [[1994]]–[[2004]] oli ta Cold Spring Harbor Laboratory president ja seejärel kuni [[2007]]. aastani kantsler.

[[1988]]–[[1992]] töötas ta [[USA Riiklik Tervishoiuinstituut|USA Riiklikus Tervishoiuinstituudis]], aidates käivitadaette valmistada ja alustada [[inimgenoomi projekt]]i. Ta lahkus sellelt kohalt konflikti tõttu instituudi uue direktori [[Bernardine Healy]]ga, kes püüdis tuvastatud geenijärjestusi [[patent]]eerida. Watson oli vastu igasugusele omandiõigusele selles vallas, mida ta nimetas [[loodusseadus]]teks. Kaks aastat enne tagasiastumist väljendas ta oma seisukohta selles küsimuses, mida ta nägi ebaloogiliste takistustena teaduses: "Maailma rahvad peavad nägema, et inimese genoom kuulub maailma inimestele, mitte selle riikidele." Ta astus ametist tagasi mõni nädal pärast teadaannet, et Riiklik Tervishoiuinstituut hakkab geenijärjestustele patente taotlema. (Teema, kas geenijärjestused on üldse patenteeritavad, on 2011. aasta seisuga lahtine. Hulk vastavaid taotlusi on rahuldatud, aga neid on ka korduvalt tagasi lükatud.)

Watson abiellus [[1968]]. aastal Elisabeth Lewisega. Neil on kaks poega. Vanem poeg kannatab [[skisofreenia]] all. Watsoni sõnul näitab see, et nii vanad inimesed (ta oli siis 42-aastane) ei tohiks lapsi saada, ja sel põhjusel on ta [[viagra]] kasutamise vastu.