Erinevus lehekülje "Vanemuine" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
'''Vanemuine''' ('''Wannemunne''') on laulujumal [[19. sajand]]i keskpaigast alates välja kujunenud rahvusromantilises [[eestlased|eesti]] kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid [[Friedrich Robert Faehlmann]] ning [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]].
 
Vanemuise kuju loomise allikaks oli tõenäoliselt [[Kristjan Jaak Peterson]]i [[saksa keel]]de tõlgitud ja kommenteeritud ning [[1822]]. aastal [[Johann Heinrich Rosenplänter]]i ajakirjas "''Beiträge zur genauern Kentniß der estnischen Sprache''" ilmunud [[Kristfrid Ganander]]i "''[[Mythologia Fennica]]''". Peterson märgib oma kommentaarides, et [[eesti rahvaluule]]s on viiteid laulujumalale, kelle nime ei nimetata, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen ([[Väinämöinen]]).<ref>C. J. Peterson. Finnische Mythologie, lk. VI.</ref> Väinämöinen võis 19. sajandi eesti haritlastele tuttav olla ka [[Garlieb Merkel]]i teose "''Die Vorzeit Lieflands''" ([[1798]]) kaudu.
 
Faehlmann hakkas Vanemuise kuju kasutama oma kunstmuistendites, Kreutzwald tõi ta sisse "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoja]]" algusvärssidesse ("Laena mulle kannelt, Vanemuine!"), [[Carl Robert Jakobson]] tutvustas laulujumalat oma kooli[[lugemik]]es. Aastal [[1865]] loodi [[Tartu]]s mängu- ja lauluselts "[[Vanemuine (selts)|Vanemuine]]", mis korraldas ka [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]].
 
[[20. sajand]]i alguseks oli Vanemuine eesti rahva hulgas enam-vähem üldtuntud ja suures osas peeti teda tõenäoliselt ehtsaks muinasusundi jumalaks.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
==Välislingid==
43 933

muudatust