''' Troopilised metsad ''' on metsastatudmetsaga kaetud maastikud [[Troopikavööde|troopilistes regioonides ]]. ▼{{vikindada}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}}
▲''' Troopilised metsad ''' on metsastatud maastikud troopilistes regioonides.
[[File:BorneoRainforest DSC 9267.JPG|thumb|350px|right|[[Borneo]] rainforest]]
Mõned troopiliste metsade liigid on keerulised.Kuigi mõõdukatesKui piirkondades[[Parasvööde|parasvöötmes]] asuvad metsad on kergesti liigitatavad puude võrade tiheduse alusel, ei toimi sellised skeemid troopilistes metsades hästi.<ref name="Putz_etal">Francis E. Putz Kent H. Redford (2010) “The Importance of Defining ‘Forest’: Tropical Forest Degradation, Deforestation, Long-term Phase Shifts, and Further Transitions” BIOTROPICA 42(1): 10–20 </ref> Puudub ühtne skeem, mismille määratleb, milline mets on, troopilistesalusel piirkondadestroopilis võimetsi mujalmääratleda.<ref name="Putz_etal"/><ref name = "Shvidenko_etal">Anatoly Shvidenko, Charles Victor Barber, Reidar Persson et al. 2005 "Millennium ecosystem assessment." Ecosystems and human wellbeing: a framework for assessment Washington, DC: Island Press</ref> NendeSeetõttu raskustevarieerub tõttu varieerubka teave troopiliste metsade ulatuse kohta erinevatest allikatest. Siiski on troopilisedTroopilised metsad ulatuslikud, moodustadesmoodustavad veidi alla poole maailma metsadest. <ref> D’Annunzio, Rémi, Lindquist, Erik J., MacDicken, Kenneth G. 2017 “Global forest land-use change from 1990 to 2010:an update to a global remote sensing survey of forests Forest Resource Assessment Working Paper 187” FAO, Rome.</ref>
== Troopiliste metsade liigid ==
Troopilisi metsasid peetakse sageli igihaljasteks vihmametsadeks ja niisketeks metsadeks, kuid tegelikult on ainult kuni 60% troopilistest metsadest [[vihmametsad]].<ref name = "Shvidenko_etal"/> Ülejäänud troopilised metsad on paljude erinevate metsatüüpide kooslus, sealhulgas: [[hooajaliselt kuivad troopilised metsad]]<ref> Rodolfo Dirzo, Hilary S. Young, Harold A. Mooney and Gerado Ceballos (eds). 2011. “Seasonally Dry Tropical Forests: Ecology and Conservation.” Island Press, Washington, 2011.</ref>, [[mangroov]]id, [[troopilised magevee sood]] (või üleujutatud metsad, nagu [[Amazonas]]e [[Várzea]]), [[kuiv mets]], avatud [[eukalüpt]]metsad, [[troopilised okasmetsad]], [[savanna metsamaaSavann|savanni]] metsamaa (nt [[Sahel]]i metsa) ja [[mägimetsad]] (mille kõrgem tõus on [[pilvemets]]ad). Isegi suhteliselt lühikestel vahemaadel võivad nende [[Biomeetria|biomeetrite]] piirid olla ebaselged, kusjuures põhitüüpide vahel on [[ökotoonidÖkoton|ökotonid]].
Troopiliste metsade iseloomu igas piirkonnas mõjutavad mitmed tegurid, mis kõige tähtsamad on:
*'''Geograafiline''': asukoht ja [[Kliimavööde|kliimavöönd]] (vt alamtüüpe) koos:
*[[Sademete hulk]] tase ja [[hooajalisus]], tugevad kuivad hooajad, mis mõjutavad oluliselt taimestikku (nt [[ronitaim]]ede ülekaal);<ref>Chen YJ, Cao KF, Schnitzer SA, Fan ZX, Zhang JL, Bongers F (2015) Water-use advantage of lianas over trees in seasonal tropical forests. ''New Phytologist'', '''205'''[1]: 128–136</ref>
*[[Temperatuur]]
*Temperatuuriprofiil, mis on suhteliselt ühtlane [[ekvatoriaalse vihmamets]]aga või jahedama hooaega subtroopiliste laiuskraadide suunas;
*[[Kõrgusvööndilisus|Kõrgus]], mõjutabmis ülaltoodut,võib tekitadestekitada sagelikõrge [[Endeem|endemismiga]] "ökoloogilisi saari", millel on kõrge endmism (nt [[Kinabalu mägi]] [[Borneo vihmamets]]as).<ref>[http://www.nature.com/nature/journal/v524/n7565/full/nature14949.html Merckx VCFT, Hendriks KP, Beentjes KK, ''et al.'' (2015) Evolution of endemism on a young tropical mountain. ''Nature'' '''524''': 347–350]</ref>
*'''Ajalooline''': metsade eelajaloolineMetsade vanus ja hiljutiste häirete tasehulk, primaarsete (tavaliselt maksimaalse bioloogilise mitmekesisusemitmekesisusega) metsade muutmine teisesteks metsadeks, degenereerudesnt degenereerumine bambusmetsaks pärast pikka põllumajandust (nt mitmes [[Indohiina poolsaar|Indohiina]] piirkonnas).<ref>[http://www.bioone.org/doi/full/10.1659/mrd.0875 Heinimann A, Peter Messerli P, Schmidt-Vogt D, Wiesmann U (2007) The Dynamics of Secondary Forest Landscapes in the Lower Mekong Basin: a Regional-scale Analysis. ''Mountain Research and Development'' '''27(3)''': 232-241]</ref>
*'''Mullaomadused'''[[Mulla (kakoostis]] erinevatele klassifikatsioonidele):- sealhulgas sügavus ja kuivendus.<ref>Schulte, A, Ruhiyat D (Eds.) (1998) ''Soils of Tropical Forest Ecosystems: Characteristics, Ecology and Management''. Springer, 204 pp.</ref>
==Ohud==
Mitmed troopilised metsad on tähistatudkuulutatud suure bioloogilise mitmekesisusega looduskaitsealadena[[Looduskaitseala|looduskaitsealadeks]], kuid jäävadkannatavad allessiiski inimtekkelisteleinimtegevuse ja looduslikele häireteleall. Kõik troopilised metsad on kogenud vähemalt mõningaid häireid.<ref>Robin L. Chazdon 2003 “Tropical forest recovery: legacies of human impact and natural disturbances” Perspectives in Plant Ecology, Evolution and Systematics 6/1,2, pp. 51–71</ref> Borneos tehtud uuringus kirjeldatakse, kuidas aastatel 1973– 2018 vähenes vanade metsade hulk 76%-lt 50%-le, peamiselt [[Tulekahju|tulekahjude]] ja [[Põllumajandus|põllumajanduse]] laienemise tõttu.<ref>[http://www.cifor.org/publications/pdf_files/factsheet/6552-factsheet.pdf Gaveau DLA (2016) ''What a difference 4 decades make: Deforestation in Borneo since 1973'' CIFOR (retrieved 29 October 2017)]</ref> Laialt levinud seisukoht on, et metsade pakutavate ökosüsteemide väärtustamine viib jätkusuutlikuma poliitikani. Selleks on siiski vaja kindlaid keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslike tulemuste jälgimise ja hindamise mehhanisme. Näiteks näitas Vietnamis tehtud uuring, et kehvad ja ebajärjekindlalt kogutud andmed koos inimressursside ja poliitilise huvi puudumisega (seega ka rahalise toetuse puudumisega) takistavad samme metsade aluse maa jaotamise parandamiseks ja metsade keskkonnateenuste maksete maksmiseks.
Borneos tehtud uuringus kirjeldatakse, kuidas aastatel 1973– 2018 oli vanametsa kasv vähendatud 76%-lt 50%-le saarest, peamiselt tule ja põllumajanduse laienemise tõttu.<ref>[http://www.cifor.org/publications/pdf_files/factsheet/6552-factsheet.pdf Gaveau DLA (2016) ''What a difference 4 decades make: Deforestation in Borneo since 1973'' CIFOR (retrieved 29 October 2017)]</ref> Laialt levinud seisukoht on, et väärtuse andmine nende metsade pakutavatele ökosüsteemi teenustele võib tuua kaasa jätkusuutlikuma poliitika.Siiski on vaja selgeid keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslike tulemuste jälgimise ja hindamise mehhanisme. Näiteks Vietnami uuring näitas, et vaesed ja ebajärjekindlad andmed koos inimressursside ja poliitilise huvi puudumisega (seega rahalise toetuse puudumine) takistavad jõupingutusi metsa maa jaotamise parandamiseks ja metsade keskkonnateenuste maksete maksmiseks.
==Seosed Eestiga==
Põhjapoolsetes raiejärgsetes metsades on lokaalne liigirikkuse kahanemine vähema liikide arvukuse tõttu väiksem kui troopikas. Sealjuures on raiejärgsed muutused [[Linnustik|linnustikus]] suuremad pigem [[Segamets|sega]]- kui [[Lehtmets|leht]]- ja [[Okasmets|okasmetsades]]; segametsad aga levivad just [[Parasvööde|põhja-parasvöötmes]] ehk alal, kus paikneb ka Eesti. <ref>[https://novaator.err.ee/616669/metsaraie-avaldab-linnustikule-moju-parasvootmest-troopikani LaManna JA, Martin TE (2017). Logging impacts on avian species richness and composition differ across latitudes and foraging and breeding habitat preferences. Biological Reviews 92: 1657–1674.]</ref> Kui troopikas vähendab igasugune metsa raiumine lindude liigirikkust, võib parasvöötmes mõõdukas raie liigirikkust suurendada. Lageraied vähendavad aga kõikjal elurikkust, samuti muutub nende tulemusena oluliselt igal laiuskraadil metsade linnustiku algne liigiline koosseis.<ref>[https://novaator.err.ee/616669/metsaraie-avaldab-linnustikule-moju-parasvootmest-troopikani LaManna JA, Martin TE (2017). Logging impacts on avian species richness and composition differ across latitudes and foraging and breeding habitat preferences. Biological Reviews 92: 1657–1674.]</ref>
==Viited==
|
