Topiaarkunst: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Kadriorg Park in Tallin.JPG|pisi|Topiaarkunst [[Kadrioru park|Kardioru pargis]] Tallinnas]]

 

Lisaks silmailule pakub topiaarkunst rõõmu aias askeldamisest ja oma kätega kunsti loomisest. Sobivateks taimedeks on nii [[okaspuu|okas-]] kui ka [[lehtpuu]]põõsad. Liikidest on sagedamini kasutusel [[pukspuu]], [[valgepöök]], [[liguster]] ja [[jugapuu]].

 

Topiaarkunsti kõrgaeg oli [[renessanss]] ja [[barokk]], kuid kõige varasemaid teateid puude ja põõsaste pügamisest võib leida [[Plinius Noorem]]a [[Rooma]] aedade kirjeldustest. Vana-Rooma aegadel oli aednikeks peamiselt orjad, kes tegelesid ka puude ja põõsaste pügamisega. Arvatakse, et just orjad on need, kes selle kunstiliigi Euroopasse tõid. [[Versailles]]' näitel kujundati taimedest seinu, sambaid, võlve, kaari ja muid arhitektuurielemente. Lisaks ka geomeetrilisi vorme (ringid, püramiidid, koonused, risttahukad) ja skulptuure (loomad, inimesed, stseenid). Tänu Inglise pargistiili levikule vähenes topiaarkunsti populaarsus märgatavalt. Uue õitsengu tõi aga 19. sajandi teine pool, koos [[historitsism|historitsistliku]] aia- ja pargikunstiga. Võrreldes tänapäeva topiaarkunstiga, kujutati varem rohkem jahistseene ja sõjaga seonduvat.

 

Belgias, Prantsusmaal ja Hollandis on topiaarkunst veel tänini tavaline osa aiakunstist. Topiaarkunsti viljeldakse nii eraaedades, surnuaedades kui ka avalikes parkides (nt Parc André Citroën Prantsusmaal ja Thames Barrier Park Inglismaal). Peamiselt esineb topiaarkunsti siiski ajaloolise hõnguga väärikates kohtades.

 

 

== Allikad ==