Redaktsioon: 8. august 2021, kell 16:01 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 172 902 muudatust P Kaitsti "Eduard Ahrens" ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 22. august 2021, kell 13:01 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 22. august 2021, kell 13:01 (UTC))) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. september 2021, kell 15:59 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: '''Eduard Ahrens''' ([[3. aprill]] [[1803]] [[Tallinn]] – [[19. veebruar]] [[1863]] [[Kuusalu]]) oli [[baltisaksa]] päritolu vaimulik ning [[eesti keel]]e uurija ja keelekorraldaja. == Elukäik == Ahrens õppis aastail [[1811]]–[[1819]] [[Tallinna Toomkool]]is ja [[1820]]–[[1823]] [[Tartu Ülikooli usuteaduskond\|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]], estonus. 10. rida ⟶ 11. rida: Ahrens kutsuti aastal [[1837]] [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus]]e õpetajaks. Proovijutluse pidas ta [[8. august]]il [[1837]] ja pastoriks ordineeriti [[12. september\|12. septembril]] [[1837]]. Ida-Harju praostiks sai ta [[1860]]. aasta [[märts\|märtsis.]] <ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007.</ref><ref>Eesti Biograafiline Leksikon. KÜ Loodus, Tartu 1926–1929</ref> [[Piiblikeel\|Kirikukeele]] uuendajana avaldas ta 1843. aastal [[eesti keele grammatika]] "[[Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes]]" (''Tallinnamurdelise eesti keele grammatika''; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose tõttu peetakse teda tänapäevase eesti keele [[ortograafia]] loojaks. Ahrensi kirjaviisireformi ajend oli püüd kirikukeelt rahvapärastada.Ahrens märkas kirikuõpetajana rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid enamik kirikuõpetajad sakslased ning piiblikeel toetus [[~~kirikukeel~~saksa keel\|saksa]]t ~~rahvapärastada~~ja [[ladina keel]]e grammatikale. Ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks. 1853. aastal ilmus grammatika teine trükk koos [[lauseõpetus]]ega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle ~~[[Vana kirjaviis\|~~vanalt kirjaviisilt]] soomepärasele kirjaviisile, mis sobis eesti keele hääldusega paremini. Tema soovitatud [[uus kirjaviis]] hakkas levima 1860. aastate teisel poolel.▼ Ahrens märkas kirikuõpetajana rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid enamik kirikuõpetajad sakslased ning [[piiblikeel]] toetus [[saksa keel\|saksa]] ja [[ladina keel]]e grammatikale. Ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks. ▲1853. aastal ilmus grammatika teine trükk koos [[lauseõpetus]]ega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle [[Vana kirjaviis\|vanalt kirjaviisilt]] soomepärasele kirjaviisile, mis sobis eesti keele hääldusega paremini. Tema soovitatud [[uus kirjaviis]] hakkas levima 1860. aastate teisel poolel. Ühiskondlikus elus oli Ahrens äge usuvõitleja ja eesti ilmalik kirjandus jäi talle võõraks. Oma keelealase tegevuse peaeesmärgiks pidas Ahrens eesti kirikukeele uurimist ja parandamist. == Mälestuse jäädvustamine ==▼ ~~==Eduard Ahrens ja Elias Lönnrot==~~ 1844. aastal saabus Eduard Ahrensile Kuusallu külla tuntud soome keelemees [[Elias Lönnrot]], kes on "[[Kalevala]]" autor. Seda külaskäiku tähistab Kuusalu pastoraadi välisukse juurde pandud seinatahvel. Säilinud on rahvapärimus, kuidas "suur Soome härra ja Kuusalu pastor" kuulavad külaneidude laulu [[Muuksi]] külatanumal.<ref>[http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Ahrensi_elu Ahrensi elu] Laurentsiuse Seltsi veebisaidil (vaadatud 11.08.2017)</ref> * Nõukogude okupatsiooni ajal oli kirikukeele traditsioonidest lahku löönud ning keelenähtuste korraldamisel ladina ja saksa keele eeskujude asemel hoopis eesti elava rahvakeele lähtekohaks võtnud Eduard Ahrensi haud unustuses ja räämas ning pahatahtlikkuse märkidega. See suhtumine omandas erilise tähenduslikkuse, sest 1970. aastate lõpul tegi võim katse kehtestada kakskeelsuse kontseptsiooni ja seada eesti keele asemel esikohale vene keel. Seda iroonilist parallelismi kahe ajaloojärgu vahel kajastab [[Kalle Kurg]] luuletusega "Leid".<ref>[http://kultuur.err.ee/612334/kalle-kurg-malestusmark-eduard-ahrensile Kalle Kurg. Mälestusmärk Eduard Ahrensile] – kultuur.err.ee 11.juuli 2017</ref> ▼ ▲==Mälestuse jäädvustamine== ▲* Nõukogude okupatsiooni ajal oli kirikukeele traditsioonidest lahku löönud ning keelenähtuste korraldamisel ladina ja saksa keele eeskujude asemel hoopis eesti elava rahvakeele lähtekohaks võtnud Eduard Ahrensi haud unustuses ja räämas ning pahatahtlikkuse märkidega. See suhtumine omandas erilise tähenduslikkuse, sest 1970. aastate lõpul tegi võim katse kehtestada kakskeelsuse kontseptsiooni ja seada eesti keele asemel esikohale vene keel. Seda iroonilist parallelismi kahe ajaloojärgu vahel kajastab [[Kalle Kurg]] luuletusega "Leid".<ref>[http://kultuur.err.ee/612334/kalle-kurg-malestusmark-eduard-ahrensile Kalle Kurg. Mälestusmärk Eduard Ahrensile] – kultuur.err.ee 11.juuli 2017</ref> * Kuusalus tegutsev [[Laurentsiuse Selts]] otsustas rajada Eduard Ahrensile mälestusmärgi. 2011. aastal toimunud ideekavandite võistluse võitis [[Aivar Simson\|Aivar Simsoni]] ja [[Paul Mänd\|Paul Männi]] pronksmonumendi kavand. Seejärel alustas Laurentsiuse Selts üle-eestilist rahakogumist eesti keele ortograafia uuendaja mälestuse jäädvustamiseks.<ref>[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/kuesib-aili-kuenstler-6/ Küsib Aili Künstler] Sirp, 13. juuni 2013 (vaadatud 11.08.2017)</ref> Kogutud raha eest avati 10. augustil 2013 Eduard Ahrensi monumendi graniitsokkel. 1. oktoobriks 2016 oli mälestusmärgi jaoks kogunenud 22 113 eurot annetusi, 15. aprilliks 2017 57 465 eurot annetusi. Raha kogumine lõppes ja Eduard Ahrensi mälestusmärk avati pidulikult [[lauritsapäev]]al, 10. augustil 2017 Kuusalu vana pastoraadi ees.<ref name="Laurentsiuse">[http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/ Laurentsiuse Selts] (vaadatud 11.08.2017 ja 31.01.2019)</ref><ref>[http://kultuur.err.ee/612334/kalle-kurg-malestusmark-eduard-ahrensile Kalle Kurg. Mälestusmärk Eduard Ahrensile] kultuur.err.ee (vaadatud 11.08.2017)</ref> * 10. augustil 2017 toimus Kuusalu rahvamajas [[Laurentsiuse ~~Selts]]i~~Seltsi, [[Eesti Keele Instituut\|Eesti Keele Instituudi]], [[Emakeele Selts]]i ja [[Õpetatud Eesti Selts]]i korraldatud ja sisustatud eesti kirjakeele arendajale Eduard Ahrensile pühendatud keelekonverents, mis on muutunud iga-aastaseks traditsiooniks.<ref name="Laurentsiuse" /> V konverents peeti Kuusalu ajaloolises pastoraadis 10. augustil 2019. Samal aastal korrastati ning tähistati Kuusalu kalmistul Ahrensi, tema kahe lapseeas surnud poja ja ema hauad. ==Teoseid==

Eduard Ahrens: erinevus redaktsioonide vahel